Uuring: inimese parim sõber on oht maailma elusloodusele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Bengt af Geijerstam / Bildhuset / Scanpix

Kuula artiklit

Lisaks kassidele mõjub metsikule loodusele laastavalt ka inimese suurima sõbra vabalt tegutseda laskmine, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Kohalikke looduslikke liike võib mõjutada kodu- ja lemmikloomade omapäi tegutsemine. Kuigi enim on tähelepanu pälvinud kasside «kuritööd», põhjustavad kahju ka sead, rotid ja koerad, ohustades kokku ligikaudu 600 loomaliiki üle maailma. Kui kasside arvukuse piiramisele pööratakse üha enam tähelepanu – näiteks Austraalias koguni riiklikul tasemel –, siis koertele ei ole samaväärset tähelepanu pööratud. Ometi on koer üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigile ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki. Ja seda inimese hooletuse tõttu.

Koeri on üle maailma kokku ligi miljard ning nende arvukus kasvab kiiremini, kui teistel sarnase suurusega kiskjatel. Nad võivad jahtida ja hirmutada teisi loomi, konkureerida kohalike liikidega, levitada haigusi või ristuda kohalike loomaliikidega. Koerte mõju kohalikele loomadele sõltub nende pidamisviisist (kas vabapidamisel või rihma otsas), inimese poolt pakutavast toidust ja võimalusest järelvalveta looduses käia, kusjuures probleeme võivad põhjustada isegi treenitud koerad. Näiteks on teada karjakoerte negatiivne mõju kohalikule faunale. Inimesest sõltuvalt on kasvanud koerte ligipääs ressurssidele ja võib arvata, et koerte mõju loomastikule suureneb veelgi, nõudes sageli looduskaitselist sekkumist.

India on bioloogiliselt mitmekesine piirkond, kus on esindatud 8 protsenti kogu Maa liikidest, kuid valdavalt vabapidamisel olevate koerte arvukuselt – umbes 60 miljonit – on India riikide arvestuses neljandal kohal. Hiljutisi küsitlusi ja India kohalikes ajalehtedes ilmunud teateid uurides selgus, et koerad on rünnanud vähemalt 80 loomaliiki, kellest 31 on IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid.

Seega ei ole üllatav, et lausa 68 protsenti rünnakutest tegid hulkuvad koerad, 15 protsenti vabalt liikuvad, kuid inimese järelevalve all olevad koerad, ja 1 protsent rihmastatud koerad. Suur osa rünnakutest toimus koerakarja poolt, kuhu kuulus 3–25 looma; 45 protsenti rünnetest lõppes saagi surmaga, neist 36 protsendi puhul saak ka söödi.

Koerte ohvriteks langes 10 liiki roomajaid, 26 liiki linde, 44 liiki imetajaid; 56% rünnatud liikidest ei ole Indias ohustatud, kuid ülejäänust lausa neli on kriitilises seisus. Kõige sagedamini ründasid koerad sõralisi ja teisi kiskjaid, kuid India ohustatud liikidest rünnati näiteks india trappi (Ardeotis nigriceps), bengali trappi (Houbaropsis bengalensis), valgeselg-kaeluskotkast (Gyps bengalensis), punapandat (Ailurus fulgens), kuldlanguuri (Trachypithecus geei), pangolini (Manis pentadactyla) ja rohelist merikilpkonna (Chelonia mydas). Sageli ründasid koerad korjustel toituvaid raisa- ja kaeluskotkaid (Gyps ssp), seejuures on neil kerge korjused hõivata, sest raisakotkaste arvukus on Indias oluliselt kahanenud.

Peaaegu pooled (48 protsenti) rünnetest toimusid looduskaitsealade lähistel, mis viitab, et koerad võivad häirida ka kaitstavaid liike. Kiirete ja kohati radikaalsete looduskaitseliste meetmete rakendamist takistavad loomaõiguslaste nõuded koeri steriliseerida. Paraku ei ole see meetod tõhusaim ega pruugi anda kohest efekti, mida oleks vaja mõne liigi päästmiseks. Samuti on koerte steriliseerimine kulukas. On teada, et hulkuvate koerte arvukuse vähendamiseks 70 protsendi võrra peaks 13–18 aasta jooksul steriliseerima aastas 90 protsenti isenditest. Kuna viimatinimetatu ei ole reaalne, on parimaks lahenduseks pigem koeraomaniku vastutuse suurendamine ning koerte vabapidamise ja arvukuse piiramine.

Uuring ilmus ajakirjas Animal Conservation.

Tagasi üles