Doktoritöö tõestas, et kaugtöö on tööea pikendamiseks parim võimalus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Brendan McDermid / Reuters / Scanpix

Kuula artiklit

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudis hiljuti doktoritöö kaitsnud René Arvola näitas oma uuringutes, et kaugtöö on tööea pikendamiseks optimaalseim võimalus, kuid samas ei tohi lasta kaduma minna ka silmast silma kokkupuutel töötajate vahel.

Kaugtöö on vaimse töö tegijate hulgas üha rohkem ja rohkem levinud. See omakorda aga eeldab ka tööandjatelt enam tähelepanu kaugtöö korraldamisel. Kaugtöö eelisteks töökeskkonnas peetakse peamiselt paindlikkust töötaja jaoks, kellel on võimalik ise valida töötamise aega ja kohta.

Töö tulemusena loodud töökorralduslikud suunised toetavad just kaugtöö abil vaimse töö tegijate pensionile jäämise edasilükkamist (st töötatakse koos pensioni saamisega ja otseselt koju jäämine lükkub edasi). Kuna kaugtööd kasutavad rohkem just suurema kogemusega töötajad, on tööandja huvides, et nende kogemused oleksid kättesaadavad ka napima staažiga kolleegidele. Seega on tööandja seisukohast oluline säilitada meeskonnatöö vaim, et kaugtöö tõttu töötajate vaheline vahetu, nn silmast-silma kontakt päriselt ei kaoks.

Doktoritöös tehtud uuringud kinnitavad, et kaugtööd tehakse intensiivselt ning tööandjad on kaugtöö reguleerimisel liberaalsed.

«Küll aga peab lisama, et kaugtööd  korraldavad arvestatava süsteemse lähenemise puudumise tõttu töötajad suuresti omal initsiatiivil, tuginedes isiklikule tarkusele. Kaugtöö kontseptsiooni sünnist alates on selle põhjused, ulatus ja muu kaugtööga kaasnev olnud pidevas muutumises, olles näiteks tihedalt seotud infokommunikatsiooni tehnoloogia kasutamisega. Seetõttu sooviksime tulevikus uurida just personaalseid tegureid kaugtöö kasutamisel,» selgitas doktoritöö juhendaja, tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi professor Piia Tint.

Doktoritöös «Telework as a solution for extending worklife» («Kaugtöö kui lahendus tööea pikendamiseks) kasutas Arvola nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist. Nelja uuringu käigus koguti ja analüüsiti andmeid erinevate vaimse töö tegijate, seal hulgas ka kinnisvarasektori- ja ülikooli töötajate ja kaugtöö mõjude kohta.

«Tehtud uuringud lubavad väita, et kaugtöö võimaldab aja ja raha kokkuhoidu näiteks töötaja transpordis, paindlikkust töösuhetes, stressivabamat töökeskkonda, paremaid keskendumisvõimalusi ning mõningal juhul isegi leevendusi tervisehädadele. Selline töövorm võib olla ka üks lahendustest progresseeruva eluea tõusuga seotud probleemile, leevendades ühe meetmena ka kasvavat survet pensionisüsteemile,» kinnitas professor Tint.

Tagasi üles