Avalik kiri: radikaalne plaan kirjastajate taltsutamiseks piirab teadlaste tegutsemisvabadust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Scanpix / AFP

Kuula artiklit

Plaan kärpida teadusmaailma suurimate kirjastajate mõjuvõimu on kitsarinnaline ning seab löögi alla akadeemilise vabaduse, leiavad ligi 1200 teadlast Euroopa teadusagentuuridele, ülikoolidele ja uurimisasutustele suunatud avalikus kirjas.

Asja keskmes on mitmete euroopa riikide teadusagentuuride ja teiste maksumaksja raha jagavate asutuste algatatud nn plaan S, mille järgi ei tohi ühtegi teadustulemust lugeja eest lukustada tellimistasu taha ning alates 1. jaanuarist 2020 peavad avaliku raha toel tehtud teadustöö tulemused olema avaldatud ainult OA-ajakirjades või avatud juurdepääsuga platvormidel.

Postimehes avasid plaaniga seotud problemaatikat akadeemikud Tarmo Soomere ja Peeter Saari käesoleva aasta septembris.

Nüüd aga on teadlased üle Euroopa koostanud avaliku kirja, milles osutatakse plaani kitsaskohtadele nagu teadlaste kirjastamisvaliku ja akadeemilise vabaduse piiramine.

«Usun, et see on kirjutatud õilsate kavatsustega. Visioonidokumendina oleks see vägagi tervitatav. Praegusel kujul pole aga teadlaskonda otsustusprotsessi juurde piisavalt kaasatud. Paljud kirjale allkirja andnud teadlastest ei teadnud varem, millega üldse tegu on. See on probleemne, sest mõjutab otseselt viisi, kuidas teadlased üksteisega suhtlevad,» selgitas avaliku kirja kirjutamist koordineerinud Lynn Kamerlin, Uppsala Ülikooli strukturaalbioloogiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Eesti teadlastest on kirja allkirjastanud keemiaprofessor Toomas Tamm, geenitehnoloogia professor Erkki Truve, orgaanilise keemia teadur Riina Aav ning keemia ja biotehnoloogia juhtivteadur Mihkel Koel, kõik TTÜst. Kuidas plaan S kodumaist teadust mõjutada võiks, selgitasid allakirjutanud ERR Novaatorile.

Tagasi üles