Gröönimaa jääliustiku alt avastati hiiglaslik meteoriidikraater

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kunstniku kujutis meteoriidi maale langemisest.

FOTO: Carl Toft

Kuula artiklit

31-kilomeetrise läbimõõduga kraatri tekitanud ürgkatastroof põhjustas ka inimkonnale tuntavaid kliimamuutusi.

FOTO: Taani Loodusmuuseum

Hiigelkraater tuli ilmsiks, Hiawatha liustiku aluse pinna radariuuringute käigus. Kraatri läbimõõduks on ligikaudu 31 kilomeetrit ning teadlaste hinnangul pidi kokkupõrge 1,5-kilomeetriserauast taevakiviga toimuma vahemikus 12 000 kuni kolm miljonit aastat tagasi. Kuna kraater on kaetud ligi kilomeetri paksuse jääkihiga, ei saa praegu veel täpsemat hinnangut kokkupõrke toimumise aja osas anda.

Kraatri asukoht.

FOTO: Taani Loodusmuuseum

Juhul, kui kraater edasiste uuringute käigus lõpliku kinnituse leiab, saab sellest esimene mandrijää alt tuvastatud kraater. Taani Loodusmuuseumi professor Kurt Kjaeri ja kolleegide avaldatud piltidelt on näha klassikalise impaktkraatri tunnused – ringvall, mille keskpunktis on näha ka väike kõrgend.

FOTO: Taani Loodusmuuseum

Lisaks radaripiltidelt nähtud maastikuelementidele viitab kraatri kokkupõrkelisele tekkele ka liustiku alt välja voolanud vetes sisalduvad kvartsiterad, millel on tuvastatud tohutute šokijõudude jälgi. Muudes setetes on aga leitud ebatavalise kontsentratsiooniga erinevaid keemilisi elemente, ennekõike just raskeid metalle.

«Avastus tekitas meis väga suurt elevust, kuna mõistsime, et see ei ole vaid tavaline kivine taevakivi, vaid raudmeteoriit. Ja ka mitte tavaline raudmeteoriit, vaid sellel peab olema küllaltki ebatavaline koostis,» ütles uuringus osalenud Cardiffi Ülikooli maateaduste lektor Iain McDonald BBC uudistele.

Samas ei ole meteoriidi puhul kaugeltki kõik veel selge ning mitmed asjaolud seavad avastuse ka kahtluse alla. Näiteks ei ole lähikonnas tehtud puurimistelt leitud ühtegi väiksemat meteoriidikildu, samuti puuduvad ka viited kokkupõrke tagajärjel laiali paisatud materjalist. Professor Kjaeri sõnul võib see aga olla seletatav sellega, et laiali paisatud materjal maandus liustikujääle ning on tänaseks lihtsalt minema kantud.

Edasise kinnituse saamise puhul annaks see alust nn noorema Dryase meteoriidikokkupõrke hüpoteesi kinnitamiseks. Nimelt on varasemad uuringu näidanud, et sel perioodil (12 900-11 700 aastat tagasi) toimus keset laiemat soojenemise perioodi lühiajaline jahenemine, millele seni selget seletust ei ole. Üks võimalik seletus olekski meteoriit, kuid seni ei ole olnud teada ühtegi ajaliselt sobivat kokkupõrget. Hiawatha kraater võibki selleks osutuda.

Tagasi üles