Vaata, millised Eesti teadlased valiti maailma mõjukamate sekka

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Kuula artiklit

Äsja ilmunud mahukasse maailma enim viidatud teadlaste ülevaatesse on tänavu jõudnud 17 Eesti teadlast, kellest 13 töötavad Tartu Ülikoolis.

Andmebaasi Clarivate Analytics Web of Science teadlaste mõjukuse ülevaates «Highly Cited Researchers report 2018» on nimetatud üle 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase, kelle andmed põhinevad Web of Science’i andmebaasil.

Kokku on välja toodud 17 eesti teadlast, kellest koguni 13 on seotud Tartu Ülikooliga. Kui mullu loetleti ülevaates üle 3300 teadlase, kellest kuus olid seotud Tartu Ülikooliga, siis tänavu on selles 6000 maailma tippteadlast. 6000 maailma enimviidatud teadlase hulgas on järgmised Eesti teadlased:

  • geneetikateadlased Andres Metspalu, Tõnu Esko, Reedik Mägi ja Markus Perola (kõik TÜ)
  • loodusteadlased Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo, Martin Zobel (kahes valdkonnas: taime- ja loomateadustes ning keskkonnateaduses ja ökoloogias), Meelis Pärtel, Mari Moora, Kessy Aberenkov ja Mohammad Bahram (kõik TÜ) ning taimefüsioloog Ülo Niinemets (EMÜ)
  • füüsik Heikki Junninen (TÜ)
  • statistik Krista Fischer (TÜ);
  • toksikoloogid Anne Kahru, Kaja Kasemets ja Angela Ivask (kõik KBFI)

Sel aastal ülevaates esimest korda mainitud taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora leiab, et see on väga rõõmus üllatus.

«Teatav annus uhkust on muidugi ka, aga pigem on see seotud sellega, et oleme oma töörühmaga aastaid suutnud hoida oma teadustegevuse eesliinil. Seda just temaatika ja kontseptuaalse lähenemise mõttes: meie ideed ja tegemised pakuvad huvi ja leiavad järgijaid,» ütles Moora.

Eesti teadlaste arv kahekordistus ülevaates juba teist aastat järjest – 2017. aastal toodi ülevaates välja seitse teadlast Eestist, sh kuus Tartu Ülikoolist.).

Eesti teaduse edukust ja kõrget taset näitab ka see, et naabritega võrreldes oleme palju paremal kohal – Lätist ei ole mainitud ühtegi, Leedust üks, Venemaalt seitse ja Poolast kuus ning Soomest 36 teadlast, kellest kaks on seotud Tartu Ülikooliga. Eesti mõjukaima teadusmeetria eksperdi ja eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul näeb Eesti välja nagu teaduse superriik.

«Soomest on kokku 36 nime, mis on kolm korda rohkem kui Eestist, kuid kuna rahvaarvu suhe on suurem, siis oleme ka selles suhtarvus Soomest ees,» lisas professor Allik.

Metoodikat on 2017. aastaga võrreldes muudetud. Kui varem keskenduti analüüsis ainult kindlates valdkondades väga mõjukaks saanud teadlastele, siis sel aastal on koostajad arvestanud ka viimase kümne aasta jooksul rohkem kui ühes valdkonnas mõjukaid publikatsioone avaldanud teadlastega. Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, st kui kõrge on neile viitamise määr.

Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, vaidlustavad või aluseks võtavad, seda mõjukam on teadlane Clarivate’i analüüsis. Lisaks igas valdkonnas viidatavuse poolest tipus olevatele teadlastele arvestatakse nimekirja veel need, kes pole ühes valdkonnas läve ületanud, kuid on kahes või enamas valdkonnas lävele väga lähedal.

Tagasi üles