Astronoomid leidsid Päikese identse kaksiku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Trumpler 14 täheparv sisaldab enam kui 2000 tähte ning sarnaneb keskkonnaga, kus Päikegi sündida võis.

FOTO: Euroopa Lõunaobservatoorium / H. Sana

Kuula artiklit

Päikesest 184 valgusaasta kaugusel paiknev täht HD 186302 võib osutuda meie kodutähe kauakadunud kaksikõeks.

Päikese kaksiku olemasolu on ennustatud juba aastakümneid. Nimelt ütlevad meie olemasolevad tähetarkused, et enamik tähti sünnib mitmiksüsteemides, kus kaks või enam tähte üksteise ümber tiirlevad. Nii-nimetatud prototähed tekivad hiiglaslikes molekulaarududes, mis need ühel hetkel endast välja paiskab. Enamasti väljutakse molekulaarudust ikka mitmekesi – hinnanguliselt on 85 protsendil tähtedest kaksik, mitmed kuuluvad aga ka kolmik- või neliksüsteemidesse. Kõigist tähtedest pooled kuuluvad aga kaksiktähtede koosseisu ning mõnede uuemate tähetekke teooriate kohaselt ei saagi, kirjutab Science Alert.

Üksikuna Linnutee galaktikas ringlev Päike on oma üksinduses aga omamoodi erandlik nähtus. Lisaks eraklikkusele puudub Päikesel ka super-Maa tüüpi planeet, mis peaks ometigi olema kogu meie galaktika levinuim planeeditüüp.

Ühesõnaga näitavad mitmed märgid võimalusele, et Päikesegi pidi sündima ühena mitmikest, kuid need on mingi kosmilise katastroofi tagajärjel eraldunud. Kuna Linnutee galaktika koosneb tohutust hulgast tähtedest, on vendade-õdede otsimine aga väga keeruline ettevõtmine, milleks on varem puudu jäänud nii tehnoloogiast kui andmetest.

Oma värskes uurimuses tuginesid Portugali Astrofüüsika ja Kosmoseteaduste Instituudi teadlased Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missiooni Gaia hiljutisele andmeväljastusele ning analüüsisid seda varasemast oluliselt paremate töövahendite abil.

Leitud HD186302 ei ole aga mitte niisama Päikese vend, vaid ta on meie kodutähega peaaegu et identne – vaid veidikene suurem, umbes sama pinnatemperatuuri ja valgustugevusega. Samuti klapib Päikesega ka tema keemiline koostis ja vanus – ligikaudu 4,5 miljardit aastat.

Teadlased on varem tuvastanud Päikese vennasplaneedi HD162826, kuid too on Päikesest siiski oluliselt erinevam.

Kuna Päikese tekkeloo kohta on teada suhteliselt vähe, võib seekordsest avastusest oodata uusi võimalusi meie enda päritolu uurimiseks, selgitas uuringu üks kaasautoritest, Astrofüüsika ja Kosmoseteaduste Instituudi astronoom Vardan Adibekjan. Lisaks näib tõenäoline, et mõnes piirkonnas vennasplaneedi ümbruses võivad sarnaselt Päikesele valitseda ka elukõlbulikud tingimused.

Uuring ilmus ajakirjas Astronomy & Astrophysics.

Tagasi üles