Kliimaraport: CO2 heited on üle nelja aasta taas tõusma hakanud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Terasetsehhide korstnad Hiinas Benxi linnas.

FOTO: Wikipedia / Andreas Habich / CC BY-SA 3.0

Kuula artiklit

Inimkond hakkab võidujooksus kliimamuutusega üha enam maha jääma ning lõhe kasvuhoonegaaside heitkoguste hulga ja Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks paika pandud taseme vahel süveneb, teatas ÜRO teisipäeval.

Ehkki soojenemine ei ületa esialgu veel ühe kraadi piiri, on sagenenud ulatuslikud metsatulekahjud, kuumalained ja orkaanid. Kui soojenemine praeguses tempos jätkub, on temperatuur sajandi lõpuks tõusnud keskmiselt 4 °C, see aga ei võimalda inimkonnal senisel moel edasi toimida, hoiatavad teadlased.

Pariisi kliimaleppega ette nähtud soojenemise piirmäär 2 °C on saavutatav vaid juhul, kui kõik 2015. aastal selle liitunud riigid suudavad oma kasvuhoonegaasiheidete vähendamisel tehtavat panust 2030. aastaks kolmekordistada, öeldakse ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) heitkoguste erinevuste kohta käivas raportis.

Seejuures on märkimisväärne, et vahemikus 2014-2016 püsis uue atmosfääri lisanduva CO2 tase pigem stabiilne, kuid möödunud aastal kasvas kasvuhoonegaasi kontsentratsioon atmosfääris taas 1,2 protsendi võrra. Peamise emissioonide kasvu soosiva tegurina tuuakse välja ülemaailmne majanduskasv, kirjutab BBC.

Pidurdamaks temperatuuri tõusu 1,5 kraadil tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes, tuleb pingutusi viiekordistada.

«Emissioonilõhe on palju suurem kui eelmisel aastal,» ütles UNEPi koordinaator Philip Drost.

Üheks ilmseks põhjuseks on järsk tõus süsinikdioksiidi, metaani ja teiste kasvuhoonegaaside heitekogustes. Sama suund jätkub ka 2018. aastal, sest energiasektori CO2 heited on Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel suurenenud. Kasvanud on ka CO2 kontsentratsioon atmosfääris.

Kes on suuremad saastajad?

Kuigi Pariisi leppe raames kehtestatud eesmärkide jälgimise mõõtmine on küll vastuoluline tegevus – iga riik valis oma eesmärgid vabatahtlikult – tuuakse eesmärkide täitmise osas probleemsemate piirkondade seas välja Argentiina, Austraalia, Kanada, Euroopa Liit, Lõuna-Korea, Saudi Araabi, Lõuna-Aafrika Vabariik ja USA. Seatud eesmärkide täitmisega ollakse õigel teel Brasiilias, Hiinas ja Jaapanis ning eesmärgist enamgi on saavutanud India, Venemaa ja Türgi.

Tagasi üles