Ajaloovideo: täna 100 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Joala lahing

FOTO: Wikipedia / Avalik omand

Kuula artiklit

Täna sada aastat tagasi puhkenud sõjaliste kokkupõrgetega sai alguse lõpuks Eestile iseseisvuse toonud Vabadussõda.

Täna sada aastat tagasi, öösel vastu 1918. aasta 28. novembrit ületasid Viljandi kommunistliku kütipolgu üksused salaja Narva jõe ning hiilisid mööda jõe äärseid metsi Narva poole. Linnas olid end kindlustanud Saksa väed. Suur osa Narva Saksa garnisonist oli vastavalt Esimese maailmasõja lõpetanud vaherahu tingimustele juba naasnud Saksamaale ning ka viimased linnas viibivad sõdurid valmistusid tegema sama.

Punaarmee ei soovinud aga sakslaste lahkumist ära oodata ning kavatses linna hõivata. Viljandi kommunistliku kütipolgu meestele oli selles plaanis ette nähtud tähtis osa. Nad pidid tungima sakslaste selja tagant Narva linna ning võtma selle relvastatud Kreenholmi tööliste kaasabil oma kontrolli alla.

Punaväelased jõudsid metsade varjus linna alla ning ründasid Narvat üle sellest edelas oleva lagendiku. Siis aga selgus, et oli tehtud suur valearvestus. Plaani kohaselt pidid samal ajal toimuvad Punaarmee rünnakud Jaanilinnale idast siduma suure osa Saksa vägedest, kuid seda ei olnud juhtunud ning enamik Saksa sõduritest viibis endiselt Narvas. Nad reageerisid Viljandi punaküttide rünnakule kiiresti ning võtsid nad Narva eelsel Joala väljal tugeva risttule alla.

Rünnak kukkus läbi ning 94 meest kaotanud punaväelased taandusid. Sakslaste poolel osalesid ka mõned Eesti vabariigi üksused, mistõttu peetakse Narva all aset leidnud sündmusi Eesti vabadussõja esimeseks lahinguks. Punaarmee rünnakute tagasitõrjumisele vaatamata ei jäänud Narva Eesti ja Saksa vägede kontrolli alla. Varsti saabus teade, et Punalaevastik oli maandanud Narva-Jõesuus dessandi ähvardades sellega Narvat selja tagant ära lõigata. Eesti ja Saksa väed alustasid Narvast taandumist ning 28. novembri õhtuks oli see juba maha jäetud. Järgmisel päeval kuulutati linnas välja Eesti Töörahva Kommuun.

Pealtnäha olid Punaarmeel olemas kõik eeldused edasiseks eduks. Neid toetas osa Eesti rahvastikust, eesti ja läti punaküttide näol olid neil olemas tugevad sõjajõud ning merel võimutses Punalaevastik. Eesti vabariigi relvajõud tuli aga veel luua, samas kannatasid paljud selle poolehoidjatest sõjaväsimuse all ega soovinud lootusetuna näivas võitluses oma eluga riskida. Edasised sündmused näisid seda hinnangut sündmustele ainult kinnitavat. Eesti vabariigi väed suutsid küll suure vaevaga Punaarmee edasitungi pidurdada, kuid kuu aja pärast oli selle käes juba umbes pool Eesti territooriumist.

Sellegipoolest, veidi rohkem kui kaks kuud peale Narva sündmusi olid Eesti väed tõrjunud punakütid tagasi üle Narva jõe ning jõudsid lõunas Eesti piiri lähedusse. Nende edu taga olevaid põhjuseid võib välja tuua mitmeid. Üheks nendest olid soomusrongid, mis andsid Eesti Rahvaväele Punaarmee üle tehnilise ülekaalu ning teiseks olid kõrge moraaliga vabatahtlikest kokku pandud väeosad. Kuidas täpselt aitasid need tegurid Eesti vägede edule – seda saab näha allolevas videos.

Kui soovite aidata Ajalugu Oskari meeskonda Eesti ajaloo populariseerimisel, siis märkige meeldivaks nende Facebooki lehekülg.

Tagasi üles