Raport: kliimamuutuste tõttu on põhjapõtrade arvukus üle kahe korra vähenenud

Põhjapõdrad. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Sergei Karpuhhin / Reuters / Scanpix

Kuula artiklit

Soojeneva kliima tagajärjel on põhjapõtrade arvukus viimase kahe aastakümnega vähenenud enam kui poole võrra, selgub värskest raportist.

Nimelt näitavad Ameerika Geofüüsika Uuringute Liidu aastakohtumisel avaldatud andmed, et arktika ikooniliste sõraliste arvukus langenud ligi viielt miljonilt vaid 2,1 miljoni isendini. Teadlaste hinnangul on asurkonna vähenemise peamiseks põhjuseks soojenev kliima, mis võib inimeste jaoks olemise küll kergemaks teha, kuid mõjub külmas keskkonnas eluks kohanenud põhjapõtradele laastavalt.

Põhjapõtrade massiliste suremiste kohta on teateid ilmunud varemgi. Näiteks on Postimeeski kirjutanud sellest, kuidas lumele langevad ebatavaliselt tugevad vihmad tekitavad sellele pärast jäätumist paksu jääkorba, mistõttu ei saa loomad lume alt samblikke kätte ja jäävad nälga. Äärmuslikumatel juhtudel on korraga nälga surnud koguni 80 000 isendit.

Nälga surnud põhjapõdrad Norras.

FOTO: NTB SCANPIX / REUTERS

Nüüd on USA teadlased kokku arvestanud, et aastakümnete tagune 5 miljoni isendi suurune populatsioon on tänaseks langenud vaid 2,1 miljoni peale. Teatud piirkondades on arvukus vähenenud koguni enam kui 90 protsenti.

Ühe põhjusena tuuakse taas välja vihmast põhjustatud lume jääga kattumine, kuid BBC uudistega rääkinud Virginia Ülikooli keskkonnateadlase professor Howard Epsteini hinnangul on see vaid üks osa kliimamuutustega kaasnevatest suremust suurendavatest mõjudest. Nimelt muutub koos kliimaga ka piirkonna taimestik – senised madalakasvulised taimed asenduvad kõrgematega ning samblike osakaal maapinna kooslustes väheneb.

Teine oluline probleem on Epsteini sõnul soojemate talvedega kaasnev putukate rohkus. Tuulevaiksetel päevadel võib põhjapõtradel kuluda ründavate putukatega võitlemise peale palju energiat, mis nõrgendab kogu organismi.

Hetkel on maailma riigid kogunenud Poola Katowice kliimakonverentsile eesmärgiga leppida kokku mehhanismid, millega saavutada Pariisi kliimaleppes seatud eesmärgid. Samas on mitmed suuremad saastajad, USA, Hiina ja Venemaa nende seas, asunud juba praegu töötama kliimateadusega arvestamise vastu.

Tagasi üles