Eesti paistab silma kui haruldane rotimaa

Sümboolselt rändurisaabaste kõrval poseeriv rändrott jõudis Eestisse XVIII sajandil. Praeguseks on ta siia pool tuhat aastat varem elama asunud koduroti paljudest kohtadest välja tõrjunud. Kahe liigi eristamine pole kuigi lihtne, kuid tavaliselt on kodurott tumedam, suuremate kõrvade ja silmadega ning pikema sabaga.

FOTO: Elmo Riig

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Vähe on neid asju, mille poolest Eesti võib end rikkamaks pidada kui Soome. Aga rotiliike on Soome lahe lõunakaldal täpselt poole rohkem.

Eesti on parasvöötme Euroopas haruldases olukorras, sest siin elab kahte liiki rotte. Indiast pärit kodurott (Rattus rattus) jõudis inimkaaslasena esmalt Vahemere maadesse. «Millal nad Eestisse jõudsid, pole teada, aga mitte varem kui 9. sajandil,» sõnas zooloog Andrei Miljutin. Üks hüpotees on, et nad saabusid Maarjamaale koos ristirüütlitega 13. sajandil. Ida-Hiinast pärit rändrott vallutas Euroopa märksa hiljem. «Ega nad ei tulnud loomulikult jala, vaid ikka koos laevadega,» lisas Miljutin.

Teadlased märkasid seni teadmata rotiliiki 18. sajandil, kuid siis oli rändrotte (Rattus norvegicus) Euroopas juba hästi palju. Rändrott tõrjus lõviosa kodurotte Euroopast välja, sest on külma suhtes vastupidavam, aga ka suurem ja agressiivsem. «Ongi nii, et Eesti on üks väheseid kohti parasvöötme Euroopas, kus kodurott on säilinud,» rääkis Miljutin.

Tagasi üles