Uuring: põllumajanduskemikaalide jäägid mõjutavad lindude sulgimist

Hahk.

FOTO: Ron Knight / Wikipedia / CC BY 2.0

Kuula artiklit

Sajandivanuste hahasulgede tänapäevastega võrdlemine näitas, kuidas keskkonnareostus lindude elukäiku mõjutanud on, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi a.

Pikaajalisi keskkonnamuutusi aitavad muuhulgas märgata muuseumites säilitatavad erinevate lindude suled, mis tänapäevaste meetoditega analüüsituna räägivad nii mõndagi minevikust. Linnud sulgivad vähemalt korra aastas ning uutesse kasvavatesse sulgedesse talletub osaliselt ka hetke keskkonnaseisundit iseloomustav linnu toit.

Taani zooloogiamuuseumis asuvate, ligi sajand tagasi (1907. aastal) kogutud rannikumeres talvitavate hahkade (Somateria mollissima) sulgi tänapäevastega (2014–2016) võrreldes selgitati, kas ja kuidas peegeldavad suled põldude väetamiseks kasutatava lämmastiku (N) hulga suurenemist meres ja kas see mõjutab ka hahkade sulgimist. Möödunud sajandi alguses oli inimkonna kasutuses vaid looduslikud lämmastiku allikad ning lämmastikväetiste tootmine algas alles 1917; hetkel kasutatakse üle maailma aastas kokku üle 100 miljoni tonni lämmastikväetiseid ning põldudel kasutatav lämmastik jõuab ka veekogudesse ja Läänemerre.

Viimastel kümnenditel on oluliselt suurenenud Taani rannikuvetes elava nii söödava rannakarbi (Mytilus edulis) kui ka talvitavate hahkade arvukus. Taani vetes talvitavate hahkade põhitoidu – söödava rannakarbi – ohtrus sõltub aga otseselt mere lämmastikuhulgast, kuna see soosib fütoplanktoni, mis on omakorda rannakarbi toit, kasvu. Nii jõuab sulgimise ajal ahelasse fütoplankton-söödav rannakarp-hahk talletunud lämmastik lõpuks kasvavatesse sulgedesse.

Tänapäevaste hahkade sulgedes on lämmastiku isotoobi N δ15 hulk 40% kõrgem kui sajandivanustes sulgedes. See muutus langeb kokku madalaveeliste rannikualade primaarproduktsiooni suurendavate väetiste kasutuse hoogustumisega. Selgus ka, et sajandiga on hahkade kehamõõtmed suurenenud ja sulgimiseks kuluv aeg pikenenud – viimane viitab lindude halvenenud tervislikule seisundile, mida kinnitasid ka tänapäeva hahkade rohkemate füüsiliste kahjustuste ja kulumisjälgedega suled. Seega on pikenenud sulgimisperioodi tõttu halvenenud sule kvaliteet, mis võib pärssida linnu lennu- ja sukeldumisvõimet.

Tulemustest nähtub, et inimtekkelise lämmastiku lisandumisel rannikumere ökosüsteemi ei piirdu mõjud ainult liikide suhete ja arvukuse muutustega, vaid võib läbi toiduahela oluliselt mõjutada merelindude sulgimist ja sulgede kvaliteeti. Uuringu autoreid teeb murelikuks, et 2016. aastal otsustas Taani valitsus lubada eelnevast veelgi rohkema hulga väetise kasutamist ning on tõenäoline, et osa sellest jõuab ka merre ja mõjutab negatiivselt nii hahkade kui ka teiste merepartide sulgimist.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Zoology.

Tagasi üles