Eestlaste loodud seadmega kosmoses katseid teinud astronaut naasis täna Maale

Alexander Gerst Rahvusvahelises Kosmosejaamas.

FOTO: ESA

Kuula artiklit

Rahvusvahelises Kosmosejaamas ISS Eesti ettevõtte Myoton loodud lihastoonuse mõõtjaga teadusuuringut alustanud Saksa astronaut Alexander Gerst lõpetas täna oma missiooni ning naasis Maale.

Myoton on esimene terviktehnoloogia Baltikumist, mida on kasutatud Rahvusvahelises Kosmosejaamas ISS.

Alexander Gerst maandus täna varahommikul Kasahstani steppides ning ta lendab praegu Kölni poole. Seal jätkab Euroopa Kosmoseagentuuri meditsiinitiim uuringut ning jälgib, kuidas ta Maa gravitatsiooniga kohaneb. Maapealsed mõõtmised on oluline osa kosmoses tehtud eksperimentidest ja uurimistööst.

EASi Eesti Kosmosebüroo juhi Madis Võõrase sõnul on see eeskätt Eesti teaduse ja tehnoloogiaarenduse edulugu. «Myotoni kasutamine kosmoses on oluline referents ja tunnustus ning see on alles algus. Uuring kosmoses kestab edasi ja teadustulemused avaldatakse jooksvalt vastavates ajakirjades, samuti võetakse tulemusi arvesse astronautide treeningprogrammi koostamisel,» rääkis Võõras.

FOTO: EAS

«Kõik meie partnerid Euroopa Kosmoseagentuuris ja Rahvusvahelises Kosmosejaamas olid meeldivalt üllatunud, et seadme töös ei esinenud kosmoses kasutamise ajal mitte ühtegi tõrget,» ütles Myoton AS tegevjuht Aleko Peipsi.

«Maailma mastaabis on Myoton oluline seetõttu, et lihastoonuse, jäikuse ja elastsuse mõõtmine kaaluta olekus pole sobiva meetodi ja tehnoloogia puudumise tõttu senini võimalik olnud. Kosmoses on aga lihaste tervisliku seisundi objektiivne jälgimine olulise tähtsusega,» sõnas Peipsi ning lisas, et sellest ei ole kasu mitte ainult kosmoses.

«Nii nagu on mujal maailmas on leiutatud mitmeid tervisetehnoloogiaid nagu näiteks vererõhu mõõtja, mis leiab kasutust väga laialdaselt, nii on ka meie tehnoloogial väga hea potentsiaal muutuda pindmiste skeletilihaste, kõõluste, naha, silmasiserõhu ja ka muude pehmete bioloogiliste kudede objektiivse mõõtmise vallas rahvusvaheliselt tuntud kullastandardiks,» selgitas Peipsi.

Täna publitseeritakse uusi teadusartikleid pea iga kuu. Seadmed aga müüdi nendele institutsioonidele ca kaks aastat tagasi.

«Meie kodulehel Myoton.com on tänaseks loetletud 74 publikatsiooni väga erinevate rakenduste lõikes, kuid ma prognoosin, et see on alles algus. Seadmete müük on vahepeal kasvanud kordades, millest tulenevalt võib tulevikus oodata publikatsioonide ilmumist iga nädal,» selgitas Peipsi.

Peipsi lisas, et see tähendab, et antud baastehnoloogia ja tulevaste tehnoloogia tootearendustega avatava turumahu suurus on mõõdetav vähemalt sadades miljonites eurodes.

Alexander Gerst on esimene, kes lõpetas Myotoni uuringuprogrammi, kokku on plaanis mõõta 12 astronauti.

Müomeetri isa on Tartu ülikooli emeriitdotsent Arved Vain, kes nägi 1960ndatel amatöörvõimlejana, kuidas noorte meeste kõõlused järjest purunesid. Aastaid arendust viisid mobiiltelefoni meenutava seadmeni nimega MyotonPRO, mida valmistab Myoton’i nimeline Eesti ettevõte. Myoton või müomeeter on seade, millega saab mõõta pehmete kudede, näiteks lihase toonust, elastsust, jäikust.

Tagasi üles