Vaidlus inimeste surelikkuse üle kogub hoogu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiskasvanuikka jõudes kahekordistub risk hinge heita iga üheksa aasta tagant, hakates elu lõpus taas langema. Nähtus võib taanduda inimlikele eksimustele ja soovmõtlemisele, järeldab sellele selgitust otsinud Austraalia demograaf.
«Kui võtad 100 000 inimest, kes igal aastal münti viskavad, võivad neist mõned ka enam kui 120 korda järjest saada tulemuseks kulli ehk elada veel ühe aasta,» selgitas Newman ERR Novaatorile. Mida rohkem inimesi maailmas elab, seda suurem on selle juhtumise võimalus. Suremusriski vähenemise põhjuse leidmisel saaks kasutada teadmist ideaalis vananemise aeglustamiseks või peatamiseks.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS Biology.