Suur evakuatsioon: viimased Jaava ninasarvikud tahetakse vulkaani ja tsunamide käest päästa

Java ninasarvik.

FOTO: WWF

Anak Krakatau vulkaani aktiveerumise tagajärjel on Indoneesia Jaava saarel asuva Ujong Kuloni rahvuspargi töötajad valmistumas enneolematuks metsikute ninasarvikute päästeoperatsiooniks.

Nimelt on Jaava ninasarvik (Rhinoceros sondaicus) kujunenud elupaikade hävimise, küttimise ja muude inimmõjude tagajärjel kõige ohustatumaks ninasarvikuliigiks kogu maailmas. Kunagi pea kõikjal Kagu-Aasia ja India džunglites levinud liist on tänaseks alles üks väike, 67 isendist koosnev populatsioon Jaava saarel Ujung Kuloni rahvuspargis. Paraku asub rahvuspark otse hiljuti piirkonnas hiidlaineid tekitanud Anak Krakatau vulkaani jalamil.

Tegemist on sama tulemäega, mille purse põhjustas piirkonnas möödunud nädalal 430 inimelu nõudnud tsunami. Teiste seas hukkus katastroofis ka kaks Ujong Kuloni pargivahti. Õnneks ükski ninasarvik hukka ei saanud. Samas ei näita vulkaan veel ühtegi vaibumise märki, vaid pigem hakkavad sagenema lühikese kestusega, ent eriti plahvatuslikud nn Stroboli tüüpi vulkaanid.

Seetõttu on aga ka ninasarvikud järgmisele võimalikule purskele ja sellele järgnevale hiidlainele jätkuvalt väga avatud. Õnneks on tsunamid seni tabanud pigem rahvuspargi põhjarannikut ning jätnud lõunarannikul elavad ninasarvikud puutumata. Järgmise purske puhul ei pruugi neil nii hästi minna.

«Mujal maailmas ei Jaava ninasarvikuid tehistingimustes ei hoita, mistõttu tähendaks selle populatsiooni häving ka kogu liig kadumist,» teatas Maailma Looduse Fondi teadlane Nicola Loweth.

«Oleme praeguseks aru saanud, et ei saa lasta Jaava ninasarvikutel ainult Ujung Kuloni rahvuspargis elada,» tõdes Indoneesia Ninasarvikute Fondi eesistuja Widodo Sukohadi Ramono BBC Indoneesia uudistele antud intervjuus.

Hetkel on Ramonol ja kolleegidel küpsemas plaan viia väike grupp ninasarvikuid eemal asuvasse nn tagavara-elukohta, kuigi kõik on veel planeerimisfaasis. Ümberasustamisele kuuluvad isendid peaksid olema hea tervise juures, kaaslastega hästi läbi saama ja sigimisvõimelised. Lisaks kehtib ka potentsiaalsele ümberasustamispaigale terve rodu tingimusi. Olulised on nii kohalik fauna kui ka floora – seal peaks kasvama ligi 200 erinevat taimeliiki, mis moodustavad ninasarvikute toidubaasi, samas ei saa loomi viia ka piirkonda, kus leidub laialdaselt kiskjaid, parasiite või haigustekitajaid. Pindala miinimumnõue on aga 5000 hektarit. Mõistagi ei tohi seal olla liiga palju inimmõjusid.

Üks selline potentsiaalne ümberasustamise kohta leiti tegelikult juba 2017. aastal, kuid tookord jäi töö soiku, kuid möödunud nädala tsunamid on kohaliku valitsuse uuesti probleemile lahendust otsima pannud.

Populaarne

Tagasi üles