Noorte Teaduste Akadeemia valis viis uus liiget

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia

FOTO: Reti Kokk / Eesti Teaduste Akadeemia

Kuula artiklit

Reedel, 28. detsembril, kogunes Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) üldkogu, et valida esmakordselt enda ridadesse uusi tegevliikmeid.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia valis enda ridadesse uusi noorteadlasi esmakordselt. ENTA tegevliikmeks olid oodatud kandideerima alla 40 aastased doktorikraadiga Eesti teadlased, kel on väljapaistvaid saavutusi teadustöös ja kes on oluliselt arendamas teadust oma valdkonnas. Konkursile laekus sooviavaldusi 42 kandidaadilt kümnest eri kõrgkoolist, teadusasutusest ja teadust väärtustavast ettevõttest nii Eestist kui välismaalt. Enamik kandidaate (28 inimest) esindas reaalteaduste suunda.

«Äärmiselt rõõmustav oli näha, et ENTA liikmeks soovis astuda nii paljud silmapaistavaid ja ühiskondlikult aktiivseid noori teadlasi,» märkis ENTA president Els Heinsalu. «Et huvi meie konkursi vastu oli nii meeldivalt suur, annab ühtlasi tunnistust sellest, et ilmselt on ENTA esimese kahe tegutsemisaastaga suutnud kujuneda selliseks organisatsiooniks, kuhu noored teadlased soovivad kuuluda,» lisas Heinsalu.

«Kõigi nende kandidaatide hulgast valiku tegemine, oli ääretult raske. Seda näitab kasvõi tõik, et valitute välja selgitamiseks kulus meil lõpuks neli vooru, sest valituks osutus kandidaat, kes saavutas 2/3 üldkogu toetuse. Otsuse tegemisel oli vaja kaaluda paljude erinevate aspektide vahel, sest kindlasti oli meie jaoks oluline kaasata ENTA tegemistesse võimalikult erinevates valdkondades tegutsevaid noorteadlasi ning lisaks teaduslikule panusele pidasime oluliseks ka kandidaadi ühiskondlikku aktiivsust. Muuhulgas andsid meile palju olulist sisendit kandidaatide motivatsioonikirjad, kust saime lugeda, millisena kandidaadid ise kujutasid ette enda rolli ENTAs, mis on need teemad, kus nad tahaksid noorteadlaste huvide eest seista ja millega ühiskonna arengusse panustada,» selgitas Heinsalu.

ENTA üldkogu otsusega valiti ENTA uuteks tegevliikmeteks: neuroteadlane Jaan Aru (TÜ); kosmoloogia ja eksperimentaalosakeste füüsika arendaja Mario Kadastik (KBFI); füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner (TÜ); õigusteadlane, IT-õiguse arendaja Helen Eenmaa-Dimitrieva (TÜ) ja folklorist Anastasiya Astapova (TÜ).

Millega ENTA uued liikmed tegelevad?

Jaan Aru  – Eesti neuroteadlane ja Tartu Ülikooli teadur, kelle teadustöö põhisuunaks on teadvuse neurobioloogiliste aluste uurimine. Jaan Aru on kaitsnud doktorikraadi Max Plancki Aju-Uuringute Instituudis/ Frankfurdi Goethe Ülikoolis (summa cum laude) ning on praegu Marie Curie stipendiaadina järeldoktorant Berliini Humboldti Ülikooli bioloogia instituudis. 2016. aastal pälvis Aru riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tiitli. Koos prof. Talis Bachmanniga on Jaan Aru kirjutanud raamatu «Tähelepanu ja teadvus», mis ilmus 2009. aastal. 2017. aastal ilmus Jaan Aru sulest raamat «Ajust ja arust», mis räägib aju tõhusast kasutamisest, unest, tehisintellektist ja laste mõistusest.

Mario Kadastik – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) asedirektor ning vanemteadur, kelle teadlaskarjäär on olnud seotud nii kosmoloogia kui eksperimentaalse osakestefüüsikaga. Ta on andnud suure panuse sõlmimaks Baltimaade ülikoolide koostöölepet Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN), mis võimaldab Eesti, Läti ja Leedu teadlastel teha uurimistööd maailma juhtivas osakestefüüsika teaduskeskuses. 2012. aastal pälvis  Mario Kadastik Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia ning samal aastal ka ERKF Teaduste Akadeemia stipendiumi.

Heli Lukner – Tartu Ülikooli füüsikalise optika vanemteadur, kelle uurimistöö kuulub laineoptika valdkonda, põhiobjektiks ülilaiaribaliste optiliste laineväljade ajalis-ruumiline vormimine ja mõõtmine. Järeldoktorantuuri läbi Heli Lukner mainekas Max Plancki valgusteaduseinstiuudis Saksamaal. Avalikkusele on Heli tuntud haridussaate «Rakett 69» kohtuniku ning teadusmeeskonna liikmena. Koos Mare Müürsepaga on Heli Lukner kirjutanud noortele lugejatele mõeldud raamatu «Füübits. Teaduse ja tehnika esimene lugemik huvilisele lapsele» (2017), mille eest pälvis tänavu Eesti teaduse populariseerimise konkursil peapreemia teaduse populariseerimise eest trükisõna kategoorias. 2017. aastal pälvis Heli Lukner Vabariigi Presidendid Kultuurirahastu noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest.

Helen Eenmaa-Dimitrieva – Tartu Ülikooli IT-õiguse teadur ja EDOLAD (European Joint Doctorate in Law and Development) programmi külalisõppejõud, kelle teadustöö keskendub tehnoloogiaõiguse, õigusfilosoofia ja õigusökonoomika küsimustele. Doktorikraadi kaitses Helen Eenmaa-Dimitrieva Yale’i ülikoolis ning järeldoktorantuuri raames jätkas teadustööd Euroopa Ülikool-Instituudis Firenzes, Tilburgi ülikoolis Hollandis ning FGV juures Rios, Brasiilias. Tartu Ülikoolis aitas Helen Eenmaa-Dimitrieva käivitada IT-õiguse õpet, olles eriala programmijuht (2014-2016) ning pälvides programmi käivitamise eest Tartu Ülikooli aasta programmijuhi auhinna (2015) ja Aasta Idee auhinna Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult (2014).

Anastasiya Astapova – Tartu Ülikooli folkloristika teadur ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli projektijuht, kelle uurimishuvid on seotud üliõpilashuumori, poliitilise folkloori, poliithuumori ning Eesti venekeelse elanikkonna integratsiooni ja pagulasteemadega. Anastasiya Astapova on kaitsnud kaks doktorikraadi: 2015. aastal Tartu Ülikoolis ning 2016. aastal Vene TA Vene kirjanduse instituudis. Ta on pälvinud mitmeid stipendiume ja käinud rahvusvahelist õpetamis- ja teaduskogemust ammutamas Ohio osariigi ülikoolis, Praha Karli ülikoolis, Jeruusalemma Heebrea ülikoolis, Belgradi ja Indiana ülikoolides. Järeldoktorantuuri läbis Anastasiya Astapova Uppsala ülikooli juures.

ENTA on noorteadlastega seotud teemadele keskendunud MTÜ, mis loodi 2017. aastal Eesti Teaduste Akadeemia initsiatiivil. ENTA eesmärgiks on olla Eesti noorte teadlaste häälekandja ühiskonnas ning esindada Eesti noorte teadlaste huve, panustades teaduse ja ühiskonna arengusse ning selgitada ja suurendada teaduse rolli ühiskonnas.

Tagasi üles