Teadlased kirjeldasid Kagu-Eesti maakoores ammu esinenud ulatuslikke pingeid

FOTO: Kuvatõmmis Google Maps

Kuula artiklit

Värskes uurimustöös kirjeldasid teadlased väheuuritud Kagu-Eesti kurrutuste ala.

Veel eelmise sajandi keskpaigani oli geoloogide hulgas valdav arusaam, et kunagine suur maakoore plokk ehk Baltika kraaton, mille sisemusse jääb ka Eesti ala, jäigastus 1,9-1,7 miljardit aastat tagasi, kirjutab ERR Novaator.

Oma hiljuti ilmunud artiklis vaatleb Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur Igor Tuuling Valmiera-Lokno kerkeala arengut laiemas kontekstis, seostatuna teiste selle murranguvööndi piires esile tulevate sarnaste kergete dünaamika ja mõõtmetega. «Selle uurimistöö olulisim järeldus on, et nii Valmiera-Lokno kerkeala kui ka kogu laiem murranguvöö tekkimine on seotud maakoore plokkide ulatuslike horisontaalsuunaliste liikumistega ja üksteise suhtes nihkumistega,» rääkis Tuuling.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Tagasi üles