Süvakosmosest tabati teadmata päritoluga raadiosignaalide valang (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
10. jaanuar 2019, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomid tabasid kusagilt süvakosmosest pärinevad müstilised raadiosignaalid, millesuguseid on varem vaadeldud vaid ühe korra.
Briti Columbias Okanagani orus asuv uhiuus raadiolaine-observatoorium oli alles sisse lülitatud, kui juba tabasid tema 100 meetri pikkusi pooleks lõigatud silindri kujulisi antenne 13 kiiret raadiolainete valangut. Üksteise järel detektoreid tabanud lainete päritolu on aga jätkuvalt mõistatus.
Kiireid raadiopurskeid on iseenesest tabatud varemgi, kuid selliseid korduvaid valanguid vaid korra ning sellestki sai seni täiesti müstilise fenomeni uurimises olulisim vaatlus. Kui üksikute pursete päritolude osas oletati paljusid erinevaid võimalusi Maavälise eluni välja, siis 2017. aastal tabatud 16 järjestikkust lainet oli tõeline murrang. Signaali kordumine võimaldas nimelt selle päritolu palju suurema täpsusastmega määrata ning tollal määrati teadusliku nimega FRB 121102 raadipursete saatjaks kaugel asuv ülitugevasse magnetvälja mässitud kiiresti pöörlev neutrontäht.
«Sellise kiirete raadiopursete valangu kordumine näitab, et neid võib toimuda rohkemgi,» ütles vaatlused teinud CHIME’i raadioobservatooriumit haldava Briti Columbia Ülikooli astrofüüsik Inrid Stairs BBC’le.
«Oleme tabanud teise korduva raadiopursete seeria ning selle omadused on eelmisega väga sarnased. Selle põhjal saab juba teha järeldusi kordajate kui nähtuse kohta,» selgitas vaatluse tähtsust Kanadas asuva McGilli Ülikooli teadlane Shriharsh Tendulkar.
Seekordse korduvate raadiopursete vaatluse kohta on teada oluliselt vähem, kuid vastavalt ajakirjas Nature ilmunud teadusartiklile pidi see saama alguse kusagilt ligikaudu 1,5 miljardi valgusaasta kauguselt. Võimalike raadiolainete kiirgajate sekka kuuluvad väljaspool Linnutee galaktikat asuvad mustad augud või üksteisega liituvad neutrontähed. Samas ei ole mõned teadlased ka palju julgematest oletustest tagasi põrkunud. Näiteks Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse professor Avi Loeb on koguni oletanud, et selliste sündmuste puhul võib tegemist olla märgiga maavälisest tsivilisatsioonist.
«Kunstlik päritolu on hüpotees, mis väärib kaalumist ja kontrollimist,» ütles ta pressiteate vahendusel.
Teadlased usuvad, et ühekordseid raadiopurskeid esineb maailmaruumis tuhandeid kordi päevas, kuigi mõõdetud on praeguse seisuga vaid ligi 60.