Avastus: eelajalooline hiigelvaal toitus teistest vaaladest

Kunstniku kujutis vaaladevahelisest kisklusest. Pilt on illustreeriv.

FOTO: C.Letenneur / AFP / Scanpix

Kuigi vaalasid peetakse üldiselt rahumeelseteks, filtreerimise teel toituvateks olevusteks, näitab värske teadusuuring, et nende ajaloolised sugulased olid tänastega võrreldes oluliselt verejanulisemad kiskjad.

Nimelt selgub ajakirjas PLoS One avaldatud uuringust, et ligi 35 miljonit aastat tagasi ookeanis ringi ujunud hiiglasliku, 13-16-meetrise Basilosaurus isis kõhus võis leiduda nii haide, kalade kui ka teiste vaalaliikide noorloomade jäänuseid. Konkreetsemalt on juttu väikesest vaalast nimega Dorudon atrox, kirjutab ScienceAlert.

Tunnistust kunagise vaalaliigi kisklusest andis aga ei miski vähem kui fossiilne leid, kus väiksema liigi jäänused leiti suurema kõhust. Uuringu juhtivautori Berlini Loodusmuuseumi merebioloog Manja Vossi sõnul oli looma pikk koon kiskluseks ka kohanenud ning varustatud teravate hammastega.

Fossiilide leiukohuks oli Wadi al-Hitani org Egiptuses, mis on oma rohkete vaalafossiilide tõttu koguni nime saanud ning tähendabki araabia keeles «vaalade orgu». Tänapäeval laiub seal kõrb, kuid Eotseeni ajastikul laius selle kohal madalaveeline meri, kus elas kõiksugu mereloomi.

Kui kõnealune fossiil algselt leiti, ei osatud veel arvata, kas temaga ühes maapõuest välja tulnud teised loomajäänused olid sinna sattunud juhuslikult või hoopis suure kiskja murtud. Väiksemate lähem uurimine reetis aga, et B. isis'e näol pidi tegemist olema koletu murdjaga – alaealiste D. atrox'ite koljudel oli näha hambajälgi.

FOTO: Voss et al., 2019; CC-BY

Tegemist on esimese teadusliku kinnitusega miljonite aastate tagusest teisi vaalasid söönud vaalast. Lisaks oletavad teadlased olemasoleva materjali põhjal, et Wadi al-Hitani org võis olla saaklooma jaoks paljunemisalaks ning kiskjatele jahimaaks.

Populaarne

Tagasi üles