Eesti külmarekordite edetabel: «Linnud kukuwad lennult, raudteejaamas külmas wagunitäis wiina...»

Jäätunud Saksa allveelaev Postimehe 1940. aasta 18. jaanuari numbris, mis pärast pikemat ekspeditsiooni kõvas pakases pidi üleni jäätunult pöörduma tagasi tugipunkti.

FOTO: Kuvatõmmis

Eesti läbi aegade külmarekord sündis ööl vastu 17. jaanuari 1940. aastal, kui kraadiklaas näitas Jõgeval -43,5 kraadi. Tõenäoliselt oli varasemalt esinenud ka krõbedamaid kraade, kuid enne sellist arvestust lihtsalt ei peetud.

NB! Lisaandmete nägemiseks liiguta kursor tulbale

Sellest, et 1940. aasta jaanuar oli raske, annavad aimu tollased ajalehed. 18. jaanuari Postimees kirjutab: 

Hobused nõrkewad, linnud kukuwad lennult, inimestel külmuwad käed ja jalad

Petseri raudteejaamas külmas wagunitäis wiina

Nagu meie kirjasaatja teatab, näitas kolmapäewa hommikul kraadiklaas Petseri raudteejaamas üle 50 kraadi alla nulli, kusjuures skaala Weelgi madalamat temperatuuri näidata ei saanud. Wõrdluseks olgu märgitud, et maahaigla juures näitas kraadiklaas 47 kraadi ja Sõjamäe kasarmute juures 48 kraadi alla nulli.

Külma tagajärjel külmus Petseri raudteejaamas Petseri riigiwiinalattu tellitud 1 wagun wiina. Linnawalitsus kui laopidaja pöördus Maksudetalituse poole järelepärimisega, kas wiina lasta müügile wõi tuleb ta kõrwaldada. Sealt anti wastus, et juhul, kui wiinapudelite korgid ei ole paigast nihkunud, lastagu wiin müügile. Teisel juhul aga tuleb wiin kõrwaldada.

Hommikul wõis wäljas näha ka puude otsas endise linnatsentrumi politseiplatsi ääres külmunud wareseid. Peale selle on mitmes kohas linna lähedal leitud pesakondade kaupa külmunud põldpüüsid ja teisi linde. Samuti nähti ka lennult wareseid maha kukkuwat. Ühe linakontori juures, kus maamehed ootasid linaraha, jättis keegi talumeestest oma 13-aastase poja wälja hobuse suurde. Isa tagasitulekul oli poiss juba poolkangestunud ja ei suutnud isegi enam rääkida. Juuresolijad toimetasid ta linalao kontorisse, kus talle anti esmaabi. Poiss toibus, mille järgi ta asus raskete külmamiswigastustega koduteele.

Miks ei ole külmarekord -50 kraadi?

Kuid miks on siis ikkagi ametlikuks külmarekordiks -43,5 ja mitte -50 nagu kirjutas toonane Postimees. 2010. aastal ilmunud raamatus «Külmalinn Jõgeva» arvab kohalik agrometeoroloog Helle-Mare Raudsepp, et kuna Jõgeva ilmajaam, kus karm külm registreeriti, polnud sellel ajal riiklik meteojaam, vaid allus Jõgeva Sordikasvandusele ning sellepärast ei jõudnud mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse.

Sellele, et Postimehe «kirjasaatjate» kraadiklaasid võivad valetada, viitab samas 1940. aasta ajalehenumbris ka Tartu ülikooli meteoroloogia dotsent Aarne Kärsna, kellelt Postimees kommentaari küsis: 

«Meie järelepärimise peale seletas kõnetataw, et teatud wahe tekkimine meteoroloogia obserwatooriumi inglise onnides* asuwate termomeetrite ja eraisikute kraadiklaaside poolt näidatud kraadide wahel on wõimalik. Meteoroloogia observatooriumi inglise onnid termomeetritega asuwad maapinnast 2 meetri kõrgusel. Kohtades, kus maapind on vähese lumega kaetud, wõib tekkida öösel erakordselt tugew kiirgamine, mille tulemusena termomeetrid, mis asuwad maapinnast ainult 0,5 —1 meetri kõrgusel, wõiwad näidata madalamaid temperatuure, kui 2 meetri kõrgusel asuwad termomeetrid. Olewat tulnud ette juhuseid, et erinewus kraadide arwus erinewalt asetatud termomeetrite wahel on olnud isegi 6—7 kraadi. Käesolcwal korral, kus erinewus termomeetrite wahel on olnud kuni 8 kraadi, tuleb siiski arwata, et tegemist on termomeetrite weaga.»

* «inglise onnideks» kutsuti meteoroloogilisi onne, millele oli nimi antud nende konstruktori briti insener Stevensoni järgi.

Postimees 18. jaanuaril 1940. aastal.

FOTO: arhiiv

Kange külm tekitas probleeme kõikjal Eestis. Alljärgnevalt on välja toodud väljavõtted 1940. aasta ajalehtedest.

100 külmaohwrit Pärnu kalurite hulgas

Nagu Pärnu kalurite ringkondadest kuuleme, on wiimaste päewade wali pakane end üsna terawalt tunda andnud Pärnu, Rae ja Rootsi kaluritele, kes külmale ilmale waatamata on jätkanud talipüüki. Nimelt hakkas meri möödunud nädala lõpul rikkalikult koha kala andma, millist wõimalust hakkasid kalurid külmale waatamata kasutama. Kuigi kalurid riietuwad soojalt, on pakane paari päewa kestel umbes 100 mehel Pärnu rannikul ninasid, körwu, põse-nukke ära külmetanud.

Laewad ei pääse jääst läbi

Eile hilisõhtul jõudis Tallinna lähedale Suuropi alla E. Sergo ja Co. reisiaurik «Abruka», mis saabus järjekordselt reisult Stokholmist. «Abruka» jõudis Eesti weteste juba eile lõuna ajal, kuid raskete jääolude tõttu suutis edasi jõuda õige waewaselt. Ööseks jäi «Abruka» merele ja Tallinnast pidi talle jäämurdja järele sõitma täna hommikul, et tuua laewa Tallinna sadamasse. Peale teiste reisijate pidi «Abrukal» Tallinna saabuma Rootsi rannas hukkunud Eesti auriku «Kastori» meeskond. Samuti kui «Abruka» ei pääsenud raskete jääolude tõttu Tallinna sadamasse eile G. Sergo ja Co. aurik «Wilsandi», mis saabus Kihelkonnalt.

Pakase wembud Tallinnas, Külm katkestas elektrirongide liiklemise ja näpistas naiste jalgu

Eile tegi tugew pakane, mis langes kuni 34 kraadini alla nulli, Tallinnas mitmeti kahju. Hommikul walitses kogu linnas suitsuwine, mida tekitas korstnate suits. Kartused, et kuskil on puhkenud suurem tulikahju, osutusid asjatuiks. Suits, mis tugewa külma tõttu maha laskus, püsis paigal waikse ilma tõttu. Tallinnas oli eile tuult ainult 1 pall. Tallinna Keskhaiglasse toimetati enne lõunat kaks naist, kes olid külma käes raskesti kannatanud, üks neist oli 19-aastane Leida Arno, kellel oli külm wõtnud mõlemad jalad. Neiu sai külmetada maal käies.

Tema wigastused tunnistati tõsiseks. Teiseks külmaohwriks oli 21-aastane Ilse Kriismann, kellel külm wõttis sääred tänawal õhukestes sukkades liikudes. Hommikul katkestas tugew pakane elektrirongide liiklemise Tallinn—Nõmme wahel. Külma tõttu tõmbusid elektrijuhtmed nii pingule, et murdsid Rohu tänawa kurwil asuma raud-elektriposti maapinna lähedalt. Seetõttu jäid rongid seisma ja paljud sõitjad külmetasid jaamahoonetes. Hiljem korraldati ühendus Tallinna—Nõmme wahel aururongidega kuni elektriliini parandamiseni.

Ka Tallinnal on külm

Wiimaseil aastail oli meil talwriietuse suhtes kujunenud waade, et ega paksemat palitut wõi kasukat ei maksagi muretseda see mõni külmem päew talwe jooksul, siis wõib kehasoojust reguleerida kiirema kõndimisega. Eriti laialt oli see waade läbi löönud Tallinnas, kus meri talwel auras soojust.

Nüüd on aga kõik säärased targutused koos elawhõbedasambaga langenud kaugele alla 0-i. «Hullem kui Siberis, kirub tga tallinlane ja katsub rutem kui wõimalik tänawalt kaduda sooja tarre. Ja uhked on need, kellel on seljas «linnunahkne». Mütsikaupmeestel on nüüd head päewad, punaste ninadega mehed aina suruwad leti taga ja ostawad karwamütse. Tallinn on mähitud halli külma uttu ja inimesi liigub tawalisest tunduwalt wähem. Autode seisukohtades ootab «otsa» üks wõi kõige rohkem kaks sõidukit. Wähe on märgata ka woorimehi. Ja kes tahakski säärase pakasega istuda lahtises woorimehesaanis! Omnibused peawad mõne reisi järel tegema lisasõidu garaazi, et sulatada wedelaks naftat muidu stoppab masin.

Prewentiiwsest külmarawist ja «haihtunud» külmarohust

Kõige suurema kahju sai pakase läbi wist üks Tallinna restoraatoreid: külm oli kusagil panipaigas lõhki põrutanud mitu kasti õllepudeleid ja lisaks ka wiina ning peenwiinapudeleid! Teatrid, kinod ja kohwikud olid neil päewil tühjad, personaal wõis pilduda hundiratast wõi mängida kas wõi kurni. «Taewataat külmutab meid otsekui arst leeprahaigeid süsihappelumega», torises kodanik, kellel pakane näpistas ninaotsa walgeks. «Eks tal ole õigus,» wastas teine «külmamuhuline», «inimsugu on nakatatud sõjapisilastest, ehk mõjub külm siin rawiwalt?» «Meile on see «rawi» siis küll mõeldud prewentiiwsena, mis pidawat mõjuma kõige tõhusamalt!»

Populaarne

Tagasi üles