Teadlased puurisid Lääne-Antarktika jäässe 2 kilomeetri sügavuse puuraugu

Antarktika.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Antarktika poolsaare mandrijäässe kuuma veega puuritud 2-kilomeetrine puurauk ulatub jääaluste kivimikihtideni ning tõotab tuua teadlastele uusi teadmisi Lõunamandri sulamiskiiruse kohta.

Briti Antarktikateenistuse (ingl British Antarctic Survey, lühemalt BAS) teadlased kasutasid puurimiseks kuumaveepuuri ning tõid lõpuks augu kaudu välja ka jääaluste settekihtide proove, kirjutab BBC. Tegemist on kõige sügavama kuuma veega puuritud auguga Lääne-Antarktikas.

Hetkelgi Rutherfordi liustikul viibiv Antarktikateenistuse teadlane Dr Andy Smith kirjeldas üle kümne aasta kestnud projekti õnnestumise tunnet tõelise rahuldusena. Nimelt proovis meeskond puurimist teha juba 2004. aastal, kuid tollal tuli see paraku pooleli jätta.

«Olen seda momenti kaua aega oodanud ja mul on väga hea meel, et oleme lõpuks oma eesmärgi täide viinud,» ütles Smith. «Meie teadmised Lääne-Antarktikas toimuva kohta on lünklikud ning neid auke saame täita just jääaluse pehme settekihi uurimise teel. Nii saame paremini mõistma seda, kuidas piirkond tulevikus muutub ja kuidas see globaalset merevee taseme tõusu mõjutab.»

Kui sageli kasutatakse polaarjää sisse augu saamiseks puursüdamikena välja võetava jääpuurimise meetodit, siis seekordse rekordsügava puuraugu jaoks võeti kasutusel hoopis teine, kõrgsurvel kuuma veega jää sulatamise tehnoloogia. Kuigi jääpuursüdamikke sellisel viisil koguda ei saa, on sellel teised eelised. Näiteks käib puurimine oluliselt kiiremini – operatsiooniga alustati 8. jaanuaril ning lõpliku sügavuseni jõudmiseks kulus vaid 63 tundi.

Rutherfordi jääkiht pakub teadlastele huvi, kuna tegemist on küllaltki tüüpilise kiire Antarktika jäävooluga. Tegemist on pea 300 kilomeetri pikkuse ja 25 kilomeetri laiuse jääväljaga, mis vajub aegamööda Weddelli merre. Et mõista ja modelleerida liustiku käitumist on aga vaja teada, mis tema all on – mis pinda mööda jää libiseb, kui palju selles kihis vett leidub ja muud sellist. Selleks kogutigi puuraugu põhjast setteproove. Hiljem paigaldati augu sisse ka liikumist registreerivad mõõteseadmed.

Tegemist ei ole küll kõige sügavama kuumaveepuurimisega, mis kunagi tehtud, kui ometigi on see silmapaistev saavutus – varem on Antarktika idaosas jõutud selle meetodi abil ka 2,4 kilomeetri sügavusele ja tavapuurid on ületanud ka kolme kilomeetri piiri. Samas näitab seekordne saavutus tehnoloogia perspektiivikust ja võib taaselustada ka kunagi külmutatud projekti puurida läbi Lõunamandri liustike alla mattunud Ellsworthi järve 3,2 kilomeetri paksuse jääkaane.

Populaarne

Tagasi üles