Elu teket Maal võimaldas kokkupõrge teise planeediga

Kuu.

FOTO: Danny Lawson / PA Wire / Scanpix

Maa varases nooruses toimunud kokkupõrge võis luua aluse mitte ainult Kuu, aga ka maise elu tekkeks, selgub värskest teadusuuringust.

Levinud ja teadusandmete poolt ka üsnagi tugevalt toetatud teooria kohaselt tekkis meie Kuu Maa noorusajal ligi 4,4 miljardit aastat tagasi kosmilise kokkupõrke tagajärjel. Maad tabanud võõrkeha lõi meie planeedist välja suure kamaka kivimaterjali, mis jäi aga Maa gravitatsioonivälja lõksu ning kujunes aja möödudes Kuuks.

Lisaks uue taevakeha loomisele mõjutas see kokkupõrge aga otsustavalt ka planeedi enda arengut, kirjutab The Guardian.

Nimelt näitab Texase Rice’i Ülikooli geoloogide uuring, et tollest Maaga kokku põrganud taevakehast peab pärinema ka suurem osa meie kõigi kehas sisalduvast süsinikust ja lämmastikust. Oma järeldustes tuginevad nad hulgale eksperimentidele, mille käigus loodi laboris Maa sisemuse kõrge rõhku ja temperatuuriga sarnanevad tingimused. Kogu asja eesmärk – teha kindlaks, kas eluks vajalikud molekulid said jõuda Maale juba planeedi moodustumise hetkest 4,54 miljardit aastat tagasi või on need lisandunud hiljem kosmiliste kokkupõrgete tagajärjel.

Pärast miljardi erineva võimaliku stsenaariumi arvutisimulaatoris läbi jooksutamist jäi sõelale variant, et Maa pidi kunagi põrkama kokku väävlist tuumaga planeediga, mille pealispind koosneb aga just lämmastikust ja süsinikust. Varasemad uuringud on juba ammu viidanud, et suur osa Maa lenduvatest ühenditest peavad olema maavälist päritolu, kuid seni ei ole olnud teada, kas see materjal jõudis siia ühe suure kokkupõrke või mitmete väikeste tagajärjel.

Nagu ütles uuringu juhtivautor Damanveer Grewal, ongi seekordses uuringus välja käidud esimene materjali Maale jõudmise ajastust ja viisi seletav stsenaarium.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.

Populaarne

Tagasi üles
Back