Teadlased selgitasid välja, miks virmalised põhja- ja lõunapoolusel erinevad
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
28. jaanuar 2019, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümmekond aastat tagasi avastatud erinevus põhja- ja lõunapoolkera virmaliste vahel sai lõpuks teadusliku seletuse.
Teadlased arvasid aastaid, et värviliste tulede taevane värelus on universaalne nähtus, mis on ühesugune nii põhja- kui ka lõunapoolusel – on ju mõlemate põhjuseks Päiksest välja kiiratud laetud osakeste voog ja selle kokkupuude Maa magnetväljaga. Kuna pooluste lähedal, kus virmalised kõige sagedamini esinevad, on magnetvälja jõujooned suuresti paralleelsed ei arvanud keegi, et eri pooluste virmalistes märkimisväärseid erinevusi olla võiks, kirjutab Science.
Sellesse teadmisesse lõid mõra 2009. aastal tehtud vaatlused, mille käigus jälgiti mõlemal poolusel üheaegselt kümmet virmaliste episoodi. Tuli välja, et erinevalt oodatust virmaliste esinemise mustrid omavahel ei klappinud.
Värskes teadusajakirjas Journal of Geophysical Research: Space Physics avaldatud artiklis kirjeldavad norra teadlased nüüd selle anomaalse erinevuse põhjuseid. Põhilise «süüdlasena» tuuakse välja päikesetuule mõjul tekkiv nn magnetsaba – tuulesokki meenutav magnetvälja Päikesest eemale suunatud väljasopistus. Uuringust tuli välja, et kui päikesetuul Maale ida-lääne suunas läheneb, suunab see magnetsaba õrnalt planeedi pimedama külje suunas ning tekkiv kaldenurk mõjutab aga juba virmaliste omadusi.
Kui näiliselt võib tegemist olla suhteliselt vähetähtsa avastusega, siis tulevikus võib see viia oluliselt täpsemate potentsiaalselt elektrivõrku halvavate päikesetormide prognoosideni.