Jüri Allik ja Kalmer Lauk: Eesti eksperiment katsetab maailmatasemel teaduse rahata jätmise tagajärgi

FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees / Scanpix

Professor Jüri Allik ja TÜ analüütik Kalmer Lauk avavad värskes kogumikus «Eesti teadus 2019» kodumaise teaduse hetkeseisu ning annavad oma ennustuse eelseisvaks.

Pea aasta tagasi Postimehe arvamusloos kirjeldasid TÜ professor Jüri Allik ja teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk Eesti teadust kui Nõukogude aja järgset imet, mis on suutnud ennast ootamatu kiirusega maailma tippu vedada. Sama sõnumiga alustavad nad ka enda peatükki kogumikus «Eesti teadus 2019».

«Isegi 25 aastat pärast 20. sajandi kõige rõõmsamat geopoliitilist sündmust – Nõukogude Liidu kokkuvarisemist – jälitab endisi kommunistlikke riike mineviku needus, kuna nende teaduse tase jääb kaugele maha Euroopa Liidu keskmisest. Ainult mõned üksikud endised kommunistlikud riigid, nende seas Eesti ja Georgia, on suutnud teaduse kvaliteedis jõuda järele maailma parimatele ja nendega sammu pidada,» kirjutavad Allik ja Lauk. «Seepärast on riigid, kes on osanud vältida mineviku taaka, väga väärtuslikud uurimisobjektid, kus loomulikult toimunud eksperimendid näitavad, milline peab olema teaduse rahastus ja poliitika, et olla maailmas edukas. Oleks andestamatu ja kallis viga, kui me sellest kogemusest midagi ei õpiks.»

Autorid toovad välja, et tänapäeva teaduse peamise mõõdupuu – uuringute ja teadlaste tsiteerituse – järgi on Eesti kogu maailmas väga kõrgel kohal ning maailma tippajakirjades avaldatakse koguni 2,52 protsenti kõigist meie teadusartiklitest. Tippajakirjades avaldatuse poolest on Eesti teadus seega maailma pingereas 7. kohal. Võrdluseks – Soome leiame selles nimistus 29. ja USA 31. kohalt.

Eriti edukad teaduse valdkonnad on kliiniline meditsiin, eluteadused nagu molekulaarbioloogia, taime- ja loomateadus, ökoloogia, bioloogia, mikrobioloogia ja geneetika. Tipptasemel tugevad on ka füüsika, farmakoloogia ja psühhiaatria/psühholoogia. Keskmisest tugevamad on aga põllumajandus, neuroteadused, astronoomia, matemaatika, immunoloogia ja keemia. Üldiselt on Eesti teadlaste üleesindatus maailma tippude seas rahvaarvuga arvestades pea 2,5-kordne.

«Koht maailma viie kõige mõjukama teadusriigi seas on realistlik, kui Eesti teadust ei taba mõni suurem katastroof,» kirjutavad Allik ja Lauk.

Samas ei hoia autorid tagasi ka kriitikat teaduse hetkeseisu kohta. «Teaduse rahastamine meenutab juba eksperimenti, milles tahetakse teada saada, kas maailmatasemel teadust on võimalik teha üldse ilma mingi rahata,» teevad nad tugeva torke praeguse pigem kasinusmeelse teaduspoliitika suunal.

Eesti teaduse hetkeseisuga saab lähemalt tutvuda kogumikus «Eesti teadus 2019».

Tagasi üles