Uus Marsi-kulgur saab nime Rosalind Franklini järgi

Franklini Marsi-kulgur.

FOTO: ESA

DNA avastamises olulist rolli mänginud, kuid hilisemast tunnustusest ilma jäänud Rosalind Franklini nimeline Marsi-kulgur maandub Marsil 2020. aastal ja asub seal uurima elutegevuse märke.

Euroopa Kosmoseagentuuri ja venelaste Roskosmose koostöös Marssi uurima suunduva teadusmissiooni kulguri nimi valiti välja üle-Euroopalise avaliku konkursi tulemusena. Seni avalikkuses pigem Euroopa Kosmoseagentuuri projektinime ExoMars järgi tuntud missioon jätkab seega viimaste aastate traditsiooni nimetada kosmosemissioone tuntud Euroopa teadlaste järgi. Kokku esitati konkursile ligi 36 000 nimekandidaati, lõpliku valiku langetas briti teadlaste juhitud paneel.

Franklini Marsi-kulgur saab olema varustatud mitmete mõõteseadmetega, mille abil loodetakse leida märke kas praegusest või kunagisest elust Punasel planeedil.

Kes oli Rosalind Franklin?

Kui paljude jaoks seostub DNA kaksikheeliksi kujulise struktuuri avastamine peamiselt James Watsoni ja Francis Cricki nimedega, siis Franklinit peetakse tihtipeale selle teaduse ajaloos ülitähtsa avastuse kolmandaks autoriks, kelle osaluse kohta ei ole aga aastaid avalikkuses kuigi palju räägitud. Kriitikud on koguni väitnud, et 1962. aasta meditsiini-Nobeli laureaatide seas pidanuks Cricki ja Watsoni kõrval olema ka Franklin.

Rosalind Franklin

FOTO: ESA

Teadusajaloolased on välja toonud, et Franklini panus oleks kindlasti Nobeli vääriline, kuigi preemia saamise hetkeks oli Franklin juba neli aastat surnud ning Nobeli preemiaid jagatakse vaid elavatele teadlastele.

Sellest hoolimata oli Rosalind Franklini näol tegemist ühe näitega naisteadlasest, kellele sai elu jooksul tõenäoselt seksistlikel põhjustel osaks oluliselt väiksem tunnustus kui ta seda väärinuks. Muu hulgas oli tema ka kuulsa 1953. aasta Nature’s avaldatud teadusartiklis kasutatud röntgenpildi autor. «Foto nr 51’na» ajalukku läinud fotolt leidsid teadlased olulisi viiteid DNA kujule ja see sai ka Nature’s ilmunud kaksikheeliksi kirjelduse keskseks tõendiks. Sellele eelnevalt oli ta pakkunud Watsonile ja Crickile mitmeid kaksikheeliksi kirjeldamiseks võtmetähtsusega ideid.

Rosalind Franklin suri 1958. aastal 37-aastasena.

Tagasi üles