Ajalooline eksperiment: kas kristallide abil saab vee pilvedest maha sadama panna

FOTO: Christian Bruna/EPA/Scanpix

Hiinal on käsil ajaloo suurim ilmaeksperiment: meteoroloogidel on kavas tekitada hõbejodiidi abil Tiibeti kiltmaal suur hulk sademeid. Nii tahetakse takistada Aasia suurima veereservuaari ära kuivamist.

Kõik küll räägivad ilmast, kuid keegi ei võta midagi ette – peale hiinlaste. Maailma rahva­rikkaimal riigil on hetkel käsil ajaloo suurim meteoroloogiline eksperiment, mis peaks tooma elustavad sademed maailma ühte kuivemasse piirkonda.

Ilmategijate plaan on sundida Tiibeti kiltmaa kohal laiuva taeva luugid avanema, nii et 1,6 miljoni ruutkilomeetri suurusele alale (kolm Hispaania pindala) langeb tohutu hulk vihma ja lund. Suurejoonelise projekti nimi on Tianhe, mis tähendab eesti keeles Taevajõge – ja see on hetkel veel üsna algusjärgus. Tiibeti järskudele mäenõlvadele on riikliku atmosfääriteaduse ja -tehnoloogia korporatsiooni teadurid üheskoos Pekingi Tsinghua ülikooli tiimiga paigaldanud 500 ilmamasinat. Need on hõbejodiidi (AgI) sisaldavad põlemiskambrid. Hõbejodiidi kristallistruktuur sarnaneb jääkristallide omaga ja nii sobivad need kondensatsioonituumadeks üsna hästi. Kuumutamisel kanduvad hõbejodiidiosakesed taevasse, kus neil hakkab kondenseeruma atmosfääris leiduv veeaur. Tekivad pilved, millest lõpuks vihm alla, janusele maale sajab.

Lähiaastail on kavas Tiibeti kiltmaale üles seada kümneid selliseid põlemis­kambreid, et pilvi hõbejodiidiosakestega varustada. Seda meetodit nimetatakse külvistamiseks ja see on üsna lihtne ja odav viis ilmaga manipuleerida.

Ühe niisuguse põlemiskambri hind on 6695 eurot, ja kui kõik läheb teadlaste ennustuste kohaselt, on see investeering iga senti väärt. Arvutused näitavad, et aasta­ne sademete hulk kasvab põuast kurna­tud mägismaal lausa kuni miljardi kuupmeetrini aastas.

Tiibeti kiltmaa paikneb 4000–5000 meetri kõrgusel. Seda nimetatakse põhjusega Aasia veetorniks. Just sealt saavad alguse kümme selle maailmajao suurimat jõge, mis varustavad mageveega kokku umbes 1,3 miljardit inimest. Ajavahemikus 1961–2012 on ülemaailmne kliima soojenemine kiltmaa keskmist temperatuuri 1,9 kraadi võrra kergitanud ja paljudes paikades on aastane sademete hulk praegu alla 10 sentimeetri. See on vaid veidi rohkem kui Sahara kõrbes.

Loe hiinlaste vihmutamisplaanide kohta täpsemalt veebruari Imelisest Teadusest!

Tagasi üles