Fotod: tulevane Antarktika reisi purjekas jõudis Nasvale

​Eile sildus Nasval mootorpurjekas St. Jean II, mis saab nüüd nimeks Admiral Bellingshausen ja millega juba eeloleval suvel alustatakse kuulsa meresõitja jälgedes reisi viiendale kontinendile.

Purjeka Eestisse tüürinud kapten Meelis Saarlaid ütles aluse kohta, et esimese kogemuse järgi võiks seda nimetada mootorpurjekaks, kuna mootor on seni olnud tema liigutamisel põhiline jõud.

«Kui on vähegi sobivat tuult, siis tulevad muidugi purjed kiiresti appi. Ja kui on veel parem tuul, siis saab ehk masin ka stopi. Aga oma tulevasel pikal reisil peab ta kindlasti väga palju purjetama ilma peamasina abita,» rääkis Saarlaid.

Kapten Saarlaid märkis, et reederid otsisid reisiks sobivat alust üsna mitu kuud. Lõpuks jäid nad 1984. aastal Hollandis ehitatud Jongert 24 tüüpi kahemastilise teraskerega mootorpurjeka juurde.

«Tema suur pluss on teraskorpus, võimas peamasin ja kõva kaubamärk, millest meil siin ehk seni suuremat aimu polnud, aga tegemist on hollandlaste ühe lipulaevaga,» tõdes Saarlaid.

«Reis ümber Euroopa», nagu laevaomanikud purjeka Eestisse toimetamist ise nimetasid, algas Barcelonast ja kestis kaks päeva vähem kui üks kuu. Nüüd on omakorda aega napid kolm kuud, et purjekas Baltic Worboatsi laevameistrite käe all reisiks ümber ehitada, paigaldada uus peamasin, generaatorid, elektrisüsteem, navigatsiooniseadmed.

Eesti meremuuseum ja MTÜ Thetis Ekspeditsioonid korraldatud ekspeditsioon algab juulis Kroonlinnast ja kestab veebruarini 2020. Reisi kulminatsiooniks peaks kujunema 27. jaanuar 2020, mil tähistatakse jäise mandri avastamise 200. aastapäeva ning seejärel algab kodutee.

Saarlaid ütles, et suures osas järgib reis kunagist Bellingshauseni marsruuti läbi Euroopa ja üle Atlandi kuni Drake'i väinani, kustkaudu plaanitakse jõuda Antarktika poolsaarele. Erinevalt admirali kunagisest reisist see ekspeditsioon ümber Antarktika ei purjeta.

Ka ettevõtmisega seotud reisimehe Tiit Pruuli sõnul ei järgita Bellingshauseni marsruuti sajaprotsendiliselt. Kroonlinnast välja sõites oleks esimene peatus Helsingis ning seejärel võetakse suund Saaremaale. Samuti plaanitakse peatuda Oslos, Gdanskis ja Kaliningradis, kus koostöös sealsete meremuuseumidega oma lugu huvilistele pajatatakse.

Saksamaal Kielis on ettevalmistamisel aga lausa üks merendusteemaline konverents, rääkis Pruuli rahvusringhäälingule.

«Selle fookuses oleks baltisakslastest maadeavastajad, kes 19. sajandil Venemaa teenistuses olid, ja milliste maadeavastustega nad hakkama said,» lausus ta.

Vaata ka videot ja galeriid saartehaal.ee.

Populaarne

Tagasi üles