Teist korda üle 10 aasta: briti teadlased väidavad, et ravisid mehe HIVst terveks
Täiendatud: HIVst on terveks ravitud juba kolmaski patsient

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Pasteuri Instituut / AFP / Scanpix

Tüvirakkude siirdamine tõi edu ning kuigi kasutatud meetodiga kõiki maailma HIV-haigeid ravida ei saa, näitab edukas ravi siiski tuleviku AIDSi-ravi suunda.

Kümmekond aastat tagasi tõmbas maailmameedias tähelepanu Timothy Ray Browni juhtum. «Berliini patsiendina» teadusajalukku läinud mees oli nimelt esimene teadaolev HIV-haige, kelle teadlased eluohtlikust nakkushaigusest päris terveks ravisid. Sellele on tänaseks aga järgnenud juba kümme aastat, mille jooksul ei ole eksperimenti korrata õnnestunud ning paljudele hakkas juba näima, et Berliini patsiendi puhul võis tegemist olla lihtsalt erandliku ja anomaalse juhtumiga, kirjutab BBC.

Esimene HIVst terveks ravitud mees Timothy Ray Brown, keda tuntakse teaduskirjanduses kui "Berliini patsienti".

FOTO: Manuel Valdes / AP / Scanpix

Nüüd aga teatas grupp briti teadlasi, et Berliini patsient on saanud endale kaaslase, keda nimetatakse praegu vaid lakooniliselt «Londoni patsiendiks“.

Mõlema HIV’sse nakatunud mehe ravimiseks kasutati sisuliselt samasugust protseduuri. Mõlemal oli lisaks HIV’le ka verevähk ning mõlema ravi algaski hoopis vähirakkude suunal. Kõigepealt oli nende luuüdidest eemaldatud kasvajat kandvad rakud. Seejärel kanti nende organismidesse üle CCR5 mutatsiooni kandvate inimeste pealt kogutud tüvirakkusid. CCR5 on tuntud HI-viiruse nakatumisega seotud geen, mille teatud mutatsioonide korral ei ole viirusega nakatumine võimalik. Tegemist on sama geeniga, mida muutis oma katsealustes ka esimesed nn GMO-beebid loonud skandaalne Hiina teadlane He Jiankui.

Berliini patsiendil ei ole HIV seniajani tagasi tulnud ning 18 kuud pärast operatsiooni ei paista taasnakatumist ka Londoni patsiendil. Korra näitas analüüs küll viiruse DNA olemasolu, kuid praegu peavad teadlased seda pigem signaali müraks. Samal ajal on katsed näidanud, et hoolealuse valged vereliblesidki ei õnnestunud enam viirusega nakatada.

Samas on uuringu autorid eesotsas University College Londoni viroloog Ravindra Guptaga patsiendi terveks ravituks kuulutamise osas ettevaatlikud ning eelistavad hetkel öelda, et haigus on pikaajalises taandumises.

«Päris «ravitusest» saame rääkida alles kahe aasta pärast,» ütles Gupta Science’ile. Nimelt on hetkel veel võimalik, et viirus on levinud peale vere ka teistesse patsiendi kudedesse ning selle kindlaks tegemine võtab oma aja.

Pärast Berliini patsiendi edu ilmsikstulekut on tüvirakkude ja luuüdi siirdamise kombinatsiooni katsetatud teistegi HIV-positiivsete patsientide peal, kuid ükski neist katsetustest ei ole õnnestunud. Lisaks on ka Berliini ja Londoni patsientide ravi olnud sarnasustest hoolimata siiski küllaltki erinev, mistõttu ei saa ka rääkida edukast uuest ravimeetodist.

Täiendus: avalikustati ka kolmanda patsiendi olemasolu

5. märtsil USAs Seattle’is toimunud rahvusvahelisel retroviiruste ja oportunistlike viiruste uurimise konverentsil kirjeldasid saksa teadlased ka kolmandat samalaadset patsienti. Kuigi tegemist on veel esialgsete andmetega, näitavad esimesed kontrolluuringud, et nii mehe sooles kui ka lümfisoontes on HI-viiruse osakesed kolm kuud pärast viirusevastase ravimi tarbimist kadunud. Õigemini olid organismis säilinud vanad paljunemisvõimetud viirusekehad, kuid näib, et uusi enam juurde ei teki. Nagu kirjutab New Scientist, on muteerunud CCR5-geene kandvat luuüdi siirdatud veel mitmele patsiendile, kellest kaks on hetkel samuti jälgimise all. Kõnealused patsiendid ei ole veel viirusevastaste ravimite tarbimist lõpetanud.

Senisest piiratud edust hoolimata ei saa muteerunud CCR5’ga luuüdi siirdamist HIV-vastaseks edulooks pidada, kuna protseduuri saab läbi viia vaid vähihaigete patsientide peal. Muidu tervete inimeste puhul kaasneks siirdamisega liiga suuri riske. Samas võib see siiski osutada võimalikele tulevastele perspektiivikatele raviviisidele, kirjutab New Scientist.

Tagasi üles