Kuidas panna kokku elus masin? Tartu Ülikooli teadlased teavad vastust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ribosoomid.
Ribosoomid. Foto: Wikipedia / Vossman / CC BY-SA 3.0

Teadusajakirjas Nature Communications ilmus Tartu Ülikooli teadlaste artikkel, mis aitab välja selgitada kitsaskoha sünteetilises bioloogias.

Nende töö näitab, kust tuleb viga otsida ja mida parandada, et panna laboris kokku hästi töötav ribosoom, kirjutab ERR Novaator.

See on raku kõige väiksem organell, millel on väga tähtis ülesanne: «kasutades» DNA peal kirjas olevat «juhist», paneb ribosoom kokku valgu molekule. Valgud on meie organismi ühed kõige tähtsamad ained, millest sõltub iga meie mõte, emotsioon ja liigutus.

«Bioloogiliste masinate muutmine meile soovitud suunas ongi sünteetiline bioloogia,» selgitas üks seekordse uuringu juhtivautoritest TÜ professor Jaanus Remme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles