Uuring: inimtegevus mõjub šimpansite kultuuridele laastavalt

FOTO: Tobias Deschner / AP / Scanpix

Saksa teadlaste uuring kinnitab varasemat hüpoteesi, et inimtegevusega kaasnev elukeskkonna häving vähendab märkimisväärselt ka šimpansite kultuurilist pagasit.

Nimelt on meie ühtedel lähimatel sugulastel šimpansitel meiega samalaadselt olemas kultuur – geneetikast sõltumatu info pärandumine põlvest põlve ja (inimesega võrreldes) piiratud tasemel vokaalsete märkidega info edastamine, teisisõnu kõne. Häälitsuste, vanemliku kasvatuse ja muude märkide abil annavad nad põlvest põlve edasi näiteks tööriistade kasutamise oskust, pähklite purustamise viise ja palju muud käitumuslikku, ent samas ellujäämise mõttes üliolulist.

Pea kaks aastakümmet tagasi oletas aga šveitsi primatoloog Carel van Schaik, et loodusliku elukeskkonna hävimine võib kahjustada inimahvide kultuurilist pagasit. Orangutanidega töötanud van Schaiki hinnangul võib näiteks juhtuda, et kui keskkonnast kaob mõni loomade jaoks oluline ressurss – näiteks väheneb märgatavalt saadaval olevate koolapähklite hulk – , siis annavad ka loomad järgnevatele põlvedele edasi vähem teadmisi selle kasutamise kohta ja nii kaob ka kultuuriline teadmine. Ilma kokkupuuteta kaob ka vajadus kultuuripärandit edasi anda.

Teooria välja käimise ajal ei olnud van Schaikil aga loomade käitumise vähese uurituse tõttu võimalust hüpoteesi kontrollida. Värskes teadusajakirjas Science kirjeldavad aga Leipzigis asuva Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi teadlased ülevaatlikku uuringut šimpansite kultuurilisest käitumisest. Kokku vaadeldi pika aja jooksul 144 looduslikes tingimustes elutsevat šimpansite kogukonda ning tulemused näivad van Schaiki teooriat tugevalt toetavat.

Tulemustest nähtub, et mida enam šimpanside elukeskkond inimtegevusest mõjutatud saab, seda väiksemaks muutub ka nende käitumuslik mitmekesisus. Eriti tugevalt mõjutatud populatsioonide puhul täheldati koguni 88-protsendilist käitumiste mitmekesisuse kadu. Samas ei ole olemas usaldusväärseid pikaajalisi vaatlusandmeid inimesest täiesti mõjutamata šimpanside kohta, mistõttu kutsuvad teadlased ka uuringu tulemuste tõlgendamisel ettevaatusele.

«Suur osa liigikaitselisest tegevusest keskendub hetkel liigirikkusele ja geneetilisele mitmekesisusele, kuid peaksime silmas pidada ka oma tegevuse mõju loomade kultuurilisele mitmekesisusele,» selgitas uuringut juhtinud primatoloog Hjalmar Kühl sellest koorunud õppetundi.

Populaarne

Tagasi üles