Eesti juurtega teadlane sai esimese naisena matemaatika-Nobelina tuntud Abeli auhinna

Karen Keskulla Uhlenbeck.

FOTO: Andrea Kane / AFP / Scanpix

Karen Keskulla Uhlenbeck sai matemaatikas Nobeli preemiaga võrreldava Abeli auhinna oma geomeetrilise analüüsi meetodite eest.

Abeli auhind on saanud oma nime norra matemaatik Niels Henrik Abeli järgi ning statuudilt on see üles ehitatud otseselt Nobeli preemiate põhjal – auhinna annab laureaadile kätte Norra kuningas ning selle suuruseks on kuus miljonit Norra krooni, ehk ligikaudu 620 000 eurot. Esimesed Abeli preemiad anti välja 2003. aastal.

Esimese naisena Abeli preemia saanud Karen Keskulla Uhlenbeck sai auhinna oma töö eest, milles käsitleb «minimaalpindade» nagu näiteks seebimullide geomeetriat. Nagu ütles auhinnakomitee eesistuja Hans Munthe-Kaas, Uhlenbecki minimaalpindade-alased uuringud matemaatilist mõtlemist dramaatiliselt mõjutanud.

«Omal ajal tegi ta asju, mille peale keegi ei tulnud. Hiljem pani see aluse tervele matemaatikateaduse harule,» selgitas Keskulla Uhlenbecki olulisust New York Timesile Princetoni Ülikooli matemaatik Sung-Yung Alice Chang. Sündinud teadusharu nimetus on geomeetriline analüüs ning tänapäeval kasutavad seda paljud matemaatikud.

Karen Keskulla Uhlenbeck sündis 1942. aastal USA Ohio osariigis Clevelandi linnas. Tema isa oli insener ning ema kunstnik. Eestlane oli aga tema Riias sündinud vanaisa. Möödunud aastal väljaandele Celebration Mathematica antud intervjuus tunnistas Uhlenbeck, et kasutab seniajani koos Uhlenbeckiga ka oma neiupõlvenime.

Populaarne

Tagasi üles