Teadlane tuberkuloosipäevast: on aeg see haigus seljatada

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Reuters / Scanpix

Tuberkuloosi tekitaja bakteri avastamisega sai alguse ka bakterioloogia. Tagasilöökidest hoolimata võib lähiaastatel loota selle teadusharu töö tulemusel tuberkuloosi seljatamist, kirjutab TalTechi loodusteaduskonna vanemteadur Pirjo Spuul.

Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine langenud, kuid siiani on need numbrid Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad ning eriti murettekitav on ravimresistentsete ehk ravile raskesti alluvate tuberkuloosi haigusjuhtude suur osakaal. Maailma Tervishoiuorganisatsioon liigitab Eesti kõrge tuberkuloosiriskiga maade hulka.

24. märts on ülemaailmne tuberkuloosi päev (World Tuberculosis day) ning sel aastal möödub tuberkuloosi-tekitaja Mycobacterium tuberculosis´e avastamisest 137 aastat (1). Tuberkuloosi-tekitaja avastajat Saksa arsti ja mikrobioloogi Robert Kochi võib pidada kliinilise bakterioloogia kui teadusharu rajajaks, kuna dr Koch suutis esmakordselt näidata nakkusliku haiguse põhjuseks bakterit. Lisaks töötas dr Koch välja meetodid bakterite uurimiseks, võttes kasutusele uudseid värvimistehnikaid ning arendades mikroskoopiat. Dr Kochist ja tema järgijatest sai alguse teadlaskond, tänu kellele sai võimalikuks nakkuslike haiguste tekitajate avastamine, diagnoosimine, ravi ning ennetamine (2).

Tuberkuloos on õhu kaudu leviv nakkuslik haigus, mis on põhjustatud Mycobacterium tuberculosis´e poolt. Peamiselt kahjustab tuberkuloos kopse, kuid võib põhjustada ka teiste elundite kahjustumist. Tuberkuloosi haigestub umbes 10% nakatunutest, kuid haigestumise risk on kõrgem nõrgendatud immunsusega inimestel. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel haigestub igal aastal maailmas tuberkuloosi ligi 10 miljonit inimest ning esineb 1.3 miljonit surmaga lõppevat juhtu (3). Eestis diagnoositi 2017. aastal 175 haigestumist (3,4).

Kuigi Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine langenud, võib märgata trendi, et tuberkuloosi diagnoosimine hilineb ning seetõttu ei alustata õigeaegset ravi. 2017. aastal ei alustatud õigeaegset ravi üle 10% uutest tuberkuloosi juhtudest (4). Seepärast on väga oluline, et inimesed oleksid teadlikud tuberkuloosi ohtlikkusest ning läheksid arsti juurde varakult, juba esimeste sümptomite ilmnemisel. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata tuberkuloosi varajasele diagnoosimisele ning seda eriti riskigruppide seas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon liigitab Eesti kõrge tuberkuloosiriskiga maade hulka kuna Eestis on tuberkuloosijuhtumite arv jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem ning eriti murettekitav on ravimresistentsete ehk ravile raskesti alluvate tuberkuloosi haigusjuhtude suur osakaal (3,4). Ravimresistentsete tuberkuloositekitajate lai levik Eestis on peamiselt põhjustatud suurest ravikatkestajate arvust. Korduvravijuhtude minimeerimiseks on väga oluline, et tuberkuloosi ravi viiakse alati lõpuni. Lisaks on ravimresistentsuse tekkele kaasa aidanud ka samade preparaatide pikajaaline kasutamine, millest tulenevalt on vajadus uute ja efektiivsemate ravimite järele.

Tänu väikelaste vaktsineerimisele tuberkuloosi-vastase BCG (Bacillus Calmette-Guérin) vaktsiiniga on tuberkuloosi juhtumite arv Eestis väikelaste seas olnud väga madal. Eestis on praegu kasutusel Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel universaalne tuberkuloosivastane vaktsineerimine, mis tähendab seda, et vaktsineeritakse kõiki terveid vastsündinuid (1-5 elupäeval). Viimasel ajal on arutatud selle üle, et sarnaselt teistele Euroopa riikidele nagu Soome, Rootsi ja Prantsusmaa üle minna selektiivsele vaktsineerimisele. Sel juhul vaktsineeritakse ainult riskirühmades olevaid väikelapsi.

Riskirühmadeks peetakse lapsi, kes on esimese 5 eluaasta jooksul elanud kõrge tuberkuloosi-riskiga riigis rohkem kui 3 kuud, kelle vanemad või pereliikmed on elanud viimase 5 aasta jooksul kõrge tuberkuloosiriskiga riigis või kellel on potentsiaalne kokkupuude tuberkuloosihaigega või ravi läbiteinud inimesega (5). Selleks, et minna üle selektiivsele vaktsineerimisele, on vaja väga kindlaid sihtrühmade määratlusi ning tugevat teavitustööd arstide ja teadlaste poolt. Kuigi praegu on Eestis BCG vaktsineerimise hõlmatus suhteliselt kõrge, võib märgata viimasel ajal langustrendi. Seega võib eeldada, et selektiivsele vaktsineerimisele üle minnes langeb vähemalt esialgu sihtrühmade hõlmatus tugevalt.

Seda on täheldatud ka riikides, kus selektiivne vaktsineerimine on praegu kasutusel. Seal on asetatud väga suur rõhk pere- ja lastearstide poolsele teavitustööle. Toon siinkohal välja ka isikliku kogemuse. Minu tütar sündis Prantsusmaal, kus on üle mindud selektiivsele BCG vaktsineerimisele ning mul soovitati tungivalt laps vaktsineerida, kuna eeldati Eestisse reisimist ning Eesti on Prantsusmaa silmis kõrge riskantsusega riik.

Tänavuse tuberkuloosipäeva hüüdlauseks on valitud: On aeg…!  Üks suuremaid eesmärke on sõnastatud nii: on aeg, et tuberkuloos kaoks aastaks 2030. Meist igaüks saab sellele kaasa aidata olles teadlikud, vastutustundlikud ning usaldades teaduspõhist lähenemist ning arstide soovitusi. Samas on ka oluline, et teaduspõhist infot oleks piisavalt saadaval ning see jõuaks igaüheni. Seega, on aeg seljatada tuberkuloos ja teised nakkusohtlikud haigused, et saaksime elada turvalises ning kaitsud ühiskonnas.

  1. After the UNGA High-Level Meeting on Tuberculosis – What next and how? Lancet Glob Health 2019; https://doi.org/10.1016/S2214-109X(19)30068-3
  2. Robert Koch and the ´golden age´ of bacteriology. Int J Inf Diseases 14 (2010) e744-e751; https://doi.org/10.1016/j.ijid.2009.12.003
  3. Tuberculosis surveillance and monitoring in Europe 2019 (2017 data). WHO Regional office for Europe and European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC); doi: 10.2900/512553; TQ-AO-19-001-EN-C
  4. Tuberkuloosiregister. Tervise Arengu Instituut (https://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/tuberkuloosiregister)
  5. Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektsiivsus ja kulud Eestis. Reile R, Võrno T, Närska M, Pehme L. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2016
Tagasi üles