iDeal kampaania

Hiinas avastati tuhandeid fossiile elu tekkes võtmetähendusega perioodist

Nüüdisaegne kammloom. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Gary Granitch / AFP / Scanpix

Elu arengus murdelise tähtsusega Kambriumi plahvatuse perioodist pärit fossiilide seas on nii ürgseid vetikaid, karpe, usse ja muid mere-elukaid.

Avastus tehti Hiina Hubei provintsis Danshui jõe kallastel. Hetkel teadaolevalt koosneb kivileid 4351 fossiilist, mis esindavad 101 ürgset liiki, kellest 53 olid teadusele varem täiesti tundmata. Uuringus osalenud ameerika geoloog Robert Gainesi hinnangul oli nii paljude uute liikide lisandumine suur üllatus, kirjutab The Guardian.

Leitud organismide jäänused pärinevad ligikaudu 518 miljoni aasta tagusest ajast, mil Maa oli läbi tegemas nn Kambriumi plahvatust, mil ilmus geoloogilise ajaloo areenile üheaegselt suur hulk erinevate skelettidega hulkrakseid organisme. Paljud neist osutusid evolutsioonilises mõttes tupikteeks, kuid teised kujunesid edukateks, tänapäeval üleilmselt levinud organisme.

Kaks seni suurimat fossiilileidu Kambriumi plahvatusest on Kanadas asuv 508 miljoni aastane Burgess Shale ja Hiinas asuv 518 miljoni aasta vanune leid Chengjiangis. Seekordne avastus on viimasega küll üheaegne, kuid fossiilides leiduvad liigilised kooslused on väga erinevad, mis viitab aga sootuks teistsugustele keskkonnatingimustele. Tõenäoselt jäid organismid veealuste mudavoolu sisse kinni ning kanti sügavatesse külmadesse veekihtidesse, kus mattusid peenete setete alla ja fossiliseerusid, kirjutavad teadlased ajakirjas Science.

«Leid on uskumatult hästi säilinud. Kui saaksime ajas tagasi saata ajaränduri kaamera ja röntgen-masinaga, siis ei kannataks nende fotod mingit võrdlust sellega, mis nüüd leidnud oleme,» kommenteeris leidu Durhami Ülikooli paleontoloog Martin Smith. «Nende fossiilide õhjal saame panna kokku ka pildi tol perioodil aset leidnud evolutsioonist, kuna mõned näiliselt näotud kübemed võivad olla tänapäeva mitmekesiste organismide klaadide eelkäijad.»

Konkreetsemalt on välja toodud kaks leidu. Esiteks mudadraakonina tuntud loomad, kelle tänapäevased järglased on vaid mõne millimeetri pikkused mudas elavad ussilaadsed elukad. Teadlastele üllatusena tuli aga välja, et nende Kambriumi plahvatuse aegsed eellased olid kuni nelja sentimeetri pikkused, ühesõnaga on need loomad pidanud geoloogilises ajas väiksemaks arenema.

Teine organismide grupp on suur hulk kammloomi, keda peetakse üheks varasemaks ja primitiivsemaks elupuu haruks. Nende lähem uurimine võib seega tuua kaasa oluliselt uusi teadmisi loomade evolutsioonist.

Populaarne

Tagasi üles