Rootsi ja Eesti teadlaste saavutus toob läbimurde andmeedastusse

FOTO: Christian Ohde / imago / Scanpix

Chalmersi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased demosid 4000 km pikkust fiiberoptilist ülekandeliini, millega muutub kvaliteetsemaks andmeside ning näiteks ka tele, raadio-, mobiili- ning internetiside.

Homme, 26. märtsil 27 aastat tagasi sai Eesti esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel ning see muudab märgiliseks ka seekordse Eesti ja Rootsi teadlaste saavutuse.

Tänane Eesti ja Rootsi teadlaste läbimurre fiiberoptikas on hädavajalik näiteks droonide kaugjuhtimisel ohtlikes keskkondades ning pilveandmete säilitamisel, samuti 3D videote ning virtuaalreaalsuse rakendustes. St olukordades, kus on vajalik väga mahukas ning ajakriitiline andmeedastus.

Selliseid uusi teedrajavaid tehnoloogiaid otsivad teadlased ning elektroonika ja IT tipud üle kogu maailma ning seda hinnatavam on Rootsi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika teaduslabori ja Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi teadlaste saavutus, mis publitseeriti ka ajakirjas Nature Communications.

Läbimurre sai võimalikuks tänu uuele faasitundlikule optilisele võimendile. Selle eripäraks on võrreldes seniste võimenditega oluliselt madalam omamüra tase. Just see tegi võimalikus ülekandeliinide pikkuse kasvu enam kui kuus korda.

«Juba täna on näha selliste võimendite erakordselt suured eelised fiiberoptikas,» ütles Eesti juurtega Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika uurimisgrupi juht professor Peter Andrekson. Prof Andrekson lisas, et uudsed võimendid võivad tulevikus kasutust leida ka näiteks kvant-informaatikas, kus on vaja osakeste kvantolekute tekitamist, registreerimist ning töötlemist.

Kahe tehnikaülikooli teadlaste väljatöötatud innovaatilised võimendid vähendavad oluliselt nii müra kuhjumist kui ka signaalide moonutumist ja selle tulemusena ongi saanud võimalikuks ülekandeliinide pikkuse kasvatamine enam kui kuus korda. Võrreldes traditsiooniliste lahendustega parandavad sellised uudsed võimendid oluliselt side kvaliteeti ning suure tõenäosusega muutuvad tulevikus oluliselt kvaliteetsemaks ka fiiberoptilised kommunikatsioonisüsteemid.

Eesti ja Rootsi teadlaste tööd rahastab Euroopa Teadusnõukogu, Rootsi Teadusfond ja Wallenbergi Fond.

Tagasi üles