Teadlased: viimati, kui õhus oli nii palju CO2, kasvasid Antarktikas puud (4)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Antarktika.
Antarktika. Foto: Ian Willis / SWNS / Scanpix

Antarktika jääkihtide alt kogutud proovid hoiatavad pliotseeni-aegsete näidete toel, et Antarktikat ootab ees jää sulamine ja roheliste taimede vohamine.

Lõunamandri settekihte uurinud teadlased tegid kindlaks, et pliotseeni ajastikus 5,3 kuni 2,6 miljonit aastat tagasi oli maailmamere tase 20 meetrit ja globaalne keskmine temperatuur 3-4 °C kõrgem kui tänapäeval. Antarktikas kus hetkel laiuvad suured ja paksud jääväljad, kasvas tollal aga lopsakas pöögimets. Suures osas oli see tingitud kasvuhoonegaaside, ennekõike CO2 kontsentratsioonidest, mis olid tänapäevastega enam-vähem samal tasemel, kirjutab The Guardian.

Kui tihtipeale tuginevad teadlased sedalaadi paleokliima uuringutes keerukatele modelleeringutele, siis hiljuti Londonis toimunud Kuningliku Meteoroloogiaseltsi kohtumisel kirjeldasid teadlased eesotsas Imperial College’i geofüüsiku Martin Siegertiga konkreetseid proove, millest nähtub Antarktika pliotseeni-aegne liigiline koosseis. Pinnast puuritud proovides on paista fossiile, mille geokeemiline koostis viitab märkimisväärselt soojemale kliimale kui see, mis tänapäeval Antarktikas valitseb.

Kui tollal kasvas Antarktikas koguni pöögisarnaseid lehtpuid, mille fossiile on leitud Lõunapoolusest vaid 500 kilomeetri kauguselt, siis tänapäevane floora piirdub vaid sammalde ja samblikega.

Ettekande pealkirjaks oli «Pliotseen – viimane kord, kui Maa atmosfääris oli üle 400 ppmi (miljondiku) süsihappegaasi» ning selles hoiatavad teadlased, et pliotseeni võib lugeda näiteks sellest, mis meid ees ootab. Kui kasvuhoonegaaside tase enam-vähem sama oli, miks siis aga praegune keskmine temperatuur siiski mitu kraadi madalam on?

«Kui kodus pliidi 200 °C peale, siis ei tõuse ju temperatuur kohe, vaid selle taseme saavutamiseks kulub aega. Sama toimub ka Maa kliimaga. Kui tõsta süsihappegaasi tase 400 ppm’ini, siis ei saabu uus tasakaal üleöö. Aega võib minna ligi 300 aastat. Nüüd ongi küsimus, et milline see tasakaalupunkt välja nägema hakkab,» ütles Siegert BBC uudistele.

Vihje eelseisvatest muutustest annab praegune merevee taseme tõusu tempo.

«Praegu mõõdame meretaseme tõusu millimeetrites aastas, hetkel on ta veidi üle kolme millimeetri aastas. Samas näib uuematest avastustest, et see võib jõuda veel mitme sentimeetrini aastas. Praegu peame selle perspektiivi hindamiseks veel geoloogidega konsulteerima. Võimalik, et 10 000 aastaga jõuame 20-meetrise veetõusuni,» ütles Amhersti Massachusettsi Ülikooli professor Rob DeConto.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles