Uuring: terrakotasõdalaste igihaljad relvad hoidis teravana juhus, mitte iidne roostekaitse

Hiina terrakotasõdalased

FOTO: SCANPIX

Hiina esimest keisrit Qini hauataguses elus saatma pidanud terrakotasõdalaste relvad pidasid ajahambale vastu tänu pinnase eripärale, mitte nende pinnalt leitud kroomile, järeldab Briti ja Hiina teadlastest koosnev töörühm.

«Mõnede pronksrelvade, eriti hellebardide ja mõõkade terad olid läikivad ja teravad isegi 2000 aastat pärast armee mulda sängitamist. Ühe hüpoteesi põhjal kasutasid juba toonased Qini dünastia sepad mingisugust korrosioonivastast tehnoloogiat,» vahendas ERR Novaator uurimuse kaasautor Xiuzhen Li, Londoni Ülikooli kolledži vanemteaduri sõnu.

Katse korras Xi'ani provintsi mulda maetud pronks oli vaatamata ebasoodsale temperatuurile ja mulla niiskusele peaaegu ideaalses seisus ka neli kuud hiljem. Katset Inglismaal korrates hakkas pronks sama aja jooksul tugevalt korrodeeruma.

Sellest järeldavad teadlased, et sõdurite relvade säilimise näol pidi ennekõike olema tegemist õnneliku geograafilise juhusega.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Populaarne

Tagasi üles