Süsihappegaasi tase atmosfääris on kolme miljoni aasta kõrgeim

Kasvuhoonegaasid.

FOTO: Raigo Pajula

Süsihappegaasi sisaldus Maa atmosfääris oli praegusel tasemel viimati kolm miljonit aastat tagasi ja loob ilmselt eeldused kliima dramaatiliseks soojenemiseks ja meretaseme tõusuks veel sajanditeks, hoiatavad teadlased.

Viimati oli süsihappegaasi sisaldus atmosfääris miljoni osakese kohta (ppm) üle 400 siis, kui Gröönimaa oli jäävaba ja Antarktika serval kasvasid puud.

Pikalt arvati, et kasvuhoonegaasi tase ei ole tänapäeval kõrgemal kui see oli 800 000 aastat tagasi. Maailma külmimate paikade jää ja ookeanisetete analüüsist selgub aga, et tase 400 ppm ületati viimati kolm miljonit aastat tagasi hilis-pliotseenil. Toona oli keskmine temperatuur tänapäevasest mitu kraadi kõrgem ja ookeanid 15 meetrit sügavamad.

«Hilis-pliotseen oli süsihappegaasi taseme poolest meile võrdlemisi sarnane,» ütles Potsdami Kliimauuringute Instituudi (PIK) liige ja uuringu põhiautor Matteo Willeit.

«Meie mudelid viitavad, et toona ei olnud liustikutsükleid - põhjapoolkeral polnud suuri jääliustikke. Süsihappegaasi tase oli liiga kõrge ja kliima liiga soe, et lubada suurtel liustikel kasvada,» märkis ta.

2015. sõlmisid maailma riigid Pariisi kliimaleppe, milles võeti eesmärk piirata kasvuhoonegaaside emissiooni ja hoida soojenemine alla kahe kraadi Celsiuse järgi.

2017. aastal kerkisid emissioonid aga inimajaloo kõrgeima tasemeni ja kliimaeksperdid hoiatavad, et kliimamuutuse peatamiseks on aeg sisuliselt otsa saamas.

Londonis leidis sel nädalal aset pliotseeniteemaline teaduskonverents.

«Uudis on see, et temperatuur oli 3-4 kraadi kõrgem kui ta on täna ja meretase oli 15-20 meetrit kõrgem,» ütles Imperial College Londoni geoteaduse professor Martin Siegert ajakirjanikele.

Siegert märkis, et 400 ppm ei tähenda seda, et meretase tõuseks kohe nii kõrgele kui pliotseeni ajal. Kui inimesed ei leia viisi süsihappegaasi atmosfäärist eemaldamiseks, on tõsised tagajärjed aga paratamatud.

«Seal on viivitus,« selgitas ta. «Kui sa keerad kodus ahju 200 kraadi peale, siis see ei jõua kohe selle tasemeni. Sama on kliimaga.»

Ta ütles, et liustikuteadlaste hinnangul peaks praeguse süsihappegaasi taseme juures meretase sel sajandil tõusma 50 sentimeetrit kuni meetri. «Rohkem oleks keeruline, sest sulamine võtab aega,« lisas ta. «See ei lõpe aga aastal 2100.»

Oktoobris järeldasid maailma juhtivad teadlased, et kasvuhoonegaaside emissioon peab tipu saavutama 12 aasta jooksul, et Pariisi leppe eesmärke täita. Hoolimata sellest ja varasematest hoiatustest, on süsihappegaasi emissioon aga jätkuvalt tõusuteel.

«Kui me jääme 400 ppm juurde, oleme me teel pliotseeni kliima poole,» ütles isotoopgeokeemia professor Tina van De Flierdt.

Varasematel geoloogilistel ajastutel on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris olnud ka kõrgemal kui 400 ppm, kuid selle tõusmine võttis miljoneid aastaid. Inimtegevus on süsihappegaasi sisaldust tõstnud aga 40 protsenti veidi enam kui 150 aastaga.

Praegu on süsihappegaasi tase 412 ppm juures ja kasvamas ning teadlaste sõnul on keskmise temperatuuri 3-4 kraadine kasv tõenäoliselt paratamatu.

Populaarne

Tagasi üles