Avastus: linnud kannavad koos seemnetega edasi ka olulisi mikroskoopilisi seeni

Punarind

FOTO: Raigo Pajula / Postimees / Scanpix

Lindude mõju seemnete levitamisel oli ammu teada, kuid värske uuring näitas esmakordselt seda, kuidas tiivalised seente levikule kaasa aitavad, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus aga, et lindudel on oluline roll samuti arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises. AM seened on taimedele olulised, kuna seened, liitudes taimejuurtega, moodustavad mükoriisa ehk seenjuure, mis aitab taimedel mullast toitaineid ja mineraale omastada ning tagab taime parema kasvu. Ligikaudu 80% taimeliikidest ei suuda nende mikroskoopiliste seenteta edukalt kasvada. Taimede levimine lindude abil on küll teada, kuid kui idaneval seemnel uues kasvukohas ei ole vajalikke AM seeni, siis ei pruugi ta seal edukalt paljuneda.

Portugali teadlased kogusid 31 liigi rändlindude, kellest enamus olid värvulised, väljaheiteid ning uurisid neis olevaid taimeseemneid ja võimalikke lindudega levivaid AM seeni; viimati nimetatute eoseid otsiti nii väljaheidetest kui ka lindude jalgadelt. 63 linnu väljaheidetest leitud seemned pandi kasvama steriilsesse mulda ja uuriti, kas kasvanud taimede juurtes leidub AM seeni.

Väljaheidetest ja lindude jalgadelt AM seente eoseid ei leitud, kuid seitsmest jalakalehise muraka (Rubus ulmiformis) seemnest kasvanud taimelt leiti AM seeni – seemned olid pärit kahe punarinna (Erithacus rubecula) ja sametpea-põõsalinnu (Sylvia melanocephala) väljaheidetest. Kuigi vaid 6% väljaheidetest ja 13% sirgunud taimede juurtest sisaldasid AM seeni, on selle uuringu tulemus teadaolevalt esimene tõestus, et linnud võivad olla oluliseks AM seente levitajateks – senised teadmised levimise selgitamiseks näiteks AM seente eoste levimisest õhu ja vee kaudu ei ole olnud piisavad.

Kuna taimede seemnetest või viljadest toituvaid rändlinde on miljardeid, võib see uuring anda vastuse, miks paljud AM seened on laia levikuga ja neid leidub ka suhteliselt eraldatud saartel. Samuti võib uuring selgitada, miks AM seente mitmekesisus on piirkonniti sarnane.

Tulemused avaldanud ajakirja New Phytologist toimetus küsis uuringu kohta kommentaari AM seente uurimisel maailmas tunnustatud Tartu Ülikooli botaanika osakonna teadlastelt. Taimeökoloogia teadur Guillermo Bueno ja vanemteadur Mari Moora nentisid, et tegu on olulise uuringuga, mis avardab meie teadmisi AM seente levikumehhanismidest. Siiski tõdesid nad, et ligikaudu 50%-l tänaseks teada olevatest AM seente taksonitest eoseid ei esine; ka sadadest uuritud proovidest ei leitud eoseid, kuid ometi olid AM seened seemnetest sirgunud taimedel olemas.

Lisaks eoste uurimisele tuleks edaspidi tähelepanu pöörata ka AM seente teistele levistele ja ka sellele, kui kaugele suudavad linnud AM seeni tegelikult kanda. Samuti ei ole veel selge, kas taimede ja AM seente kooslevimine loomadega on juhuslik või on evolutsioonis kujunenud vastastikku kasulikuks.

Uuring ilmus teadusajakirjas New Phytologist.

Tagasi üles