Loe, millised on Antarktika-ekspeditsiooni teaduslikud plaanid

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Reuters / Scanpix

Lisaks Bellingshauseni ajaloolise reisi tähtpäeva tähistamisele ja teaduse populariseerimisele plaanivad purjekaga Lõunamandrile seilama asuvad eestlased ka põhjalikku teaduslikku andmekorjet.

Andmeid kogutakse kogu ekspeditsiooni vältel alates väljumisest Tallinna sadamast kuni saabumiseni tagasi kodusadamasse. Kõik andmed on koheselt peale andmebaasi jõudmist avaandmetena veebis nähtavad, sealhulgas kuvatavad kaardil, kirjeldas ekspeditsiooni liige professor Urmas Kõljalg meeskonna plaane Postimehele jagatud kirjas. Suurem osa proovidest on seotud eluslooduse erinevate liikide uurimisega.

Milliseid andmeid ekspeditsioonil kogutakse?

Liikide vaatlused

Ekspeditsioonil vaadeldakse enamasti linde ja kalu. Sadamate ümbruses on võimalik ka taimi ja seeni vaadelda. See on kõige lihtsam kogutavate andmete tüüp. Kui vaatlusega ei kaasne fotot, videot või kaasa võetud tõendeksemplari, on hilisem liigi määrangu täiendamine mõistagi väga keeruline.

Tõendeksemplaride kogumine

Teatud juhtudel kogutakse vaadeldud liikide tõendeksemplarid. Need talletatakse viisil, mis tagab nende hilisema analüüsi, sealhulgas ka geenianalüüsi. Liikide tõendeksemplarid talletatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kogudes ja tehakse kogu maailma uurijatele kättesaadavaks. Kas ekspeditsiooni vältel leitakse mõni siiani teadusele kirjeldamata või väga haruldane liik, selgub tõenäoliselt hilisemate uuringute käigus.

Proovide võtmine

Ekspeditsiooni vältel võetakse vee-, tolmu- ja pinnaseproove, mis toimetatakse edasisteks analüüsideks Eestisse. Proovid talletatakse viisil, mis tagab nende korrektse keemilise ja DNA analüüsi Eesti teaduslaborites. Vee- ja tolmuproove võetakse kindla metoodika alusel kogu reisi vältel. Eesmärk on uurida veeelustiku muutusi kasutades DNA põhist määramist. Tolmuproove võetakse laeva siseruumidest eesmärgiga uurida tolmus olevat elurikkust ning muutusi kogu reisi vältel. Tõenäoliselt võetakse tolmuproove ka sadamate hoonetest, mida ekspeditsiooni liikmed külastavad. Pinnaseproovide võtmine sõltub vajalike teadustöö lubade saamisest. Eesmärk on kindlasti võtta pinnaseproove Antarktikast.

Andmete ja proovide kogumise metoodika

Täpsem metoodika antakse ekspeditsioonil osalevatele teadlastele ja harrastusteadlastele väljaõppe käigus.

Kuidas käib andmete kogumine?

Andmete sisestamine ning üleslaadimine andmebaasi toimub tarkvara Legulus vahendusel mobiilsete seadmete abil. Andmed laetakse andmehaldusplatvormile PlutoF, kus toimub andmete edasine toimetamine, sealhulgas näiteks DNA analüüsi andmete lisamine, liigi määrangute täpsustamine jm. Andmed avaldatakse teadusliku andmekogumina sama platvormi vahendusel avalikes andmeportaalides nagu eElurikkus ja GBIF. Publitseeritud andmekogum on kättesaadav ja DOI (digital object identifier) vahendusel tsiteeritav nagu teadusartiklidki. Andmekogumi kaasautoriteks on kõik ekspeditsiooni liikmed kes osalevad andmekorjes. Kõik digitöövahendid ja eElurikkuse andmeportaal on nii eesti kui ingliskeelsed. Andmekorje teaduslikuks läbiviimiseks luuakse PlutoF platvormil eraldi andmeprojekt. Kõigile andmekorjes osalejatele viiakse läbi digitöövahendite lühikursus, mis on ka veebipõhiselt läbitav.

Andmete ülekanne Eestis asuvatesse serveritesse kasutades Legulus tarkvara sõltub satelliitühenduse kättesaadavusest. Sadamates on see võimalik ka wifi võrkude kaudu. Andmekorje Legulus vahendusel töötab vajadusel offline režiimis ning andmed kantakse ekspeditsiooni andmebaasi, kui tekib ligipääs internetile.

Populaarne

Tagasi üles