ÜRO: eluslooduse häving toob kaasa «sotsiaalse ja ökoloogilise hädaolukorra»

FOTO: Mohd Rasfan /AFP/Scanpix

Looduse hävitamine ohustab inimkonda vähemalt niisama palju kui inimtekkelised kliimamuutused, ütles ÜRO bioloogilise mitmekesisuse juht esmaspäeval Pariisis, kuhu 130 riigi diplomaadid on kogunenud andma hinnangut looduse olukorrale ja töötama välja päästeplaani alused. 

«Aken meie tegutsemiseks on sulgumas ja võimalusi aina vähem,» hoiatas ÜRO valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide teenuste teaduspoliitika platvormi IPBES juht professor Robert Watson delegaatidele.

Konverentsi tulemusena koostatakse 6. maiks kokkuvõttev raport poliitikakujundajatele. Ülevaates käsitletakse inimkonna laastamistööd planeedi kallal. mis on kahjustanud Maa võimet taastada ressursse, millest me sõltume, alates puhtast õhust ja veest ning lõpetades viljaka pinnasega.

Raporti autori sõnul tuuakse selles välja maailma hetkel ohustav «sotsiaalne ja ökoloogiline» hädaolukord.

«Võib öelda, et tegemist on kõige ammendavama ülevaatega looduse hetkeseisust ja sellest, kus inimkond selle kõige seas paikneb,» ütles professor Watson BBC uudistele.

Raporti kohaselt on kuni miljon liiki praegu väljasuremisohus, neist paljud lähemate kümnendite jooksul, ning kolmveerand Maa maismaast on «tõsiselt muudetud». Kolmandik merede kalavarudest on languses ning ülejäänud kestlikkuse piiril. Tolmeldavate putukate, eriti mesilaste arvukuse järsk vähenemine ähvardab viljasaaki hinnangulise väärtusega pool triljonit dollarit aastas.

2010. aastal ÜRO bioloogilise mitmekesisuse leppega vastu võetud 20 kümneaastast eesmärki kaitsealuste alade laiendamiseks, liikide väljasuremise ja metsade pindala vähenemise aeglustamiseks ning saaste vähendamiseks on määratud ühe või kahe erandiga läbikukkumisele, märgib raport. Ometigi ei ole ohu all vaid looduslikud liigid ja kooslused, vaid nagu raportis välja tuuakse, hakkab loodusliku rikkuse vähenemine muutuba ohtlikuks ka inimkonnale endale.

«Sotsiaalsed muutused ja keskkonnamuutused on omavahel oluliselt rohkem seotud kui seda varem ette kujutasime,» selgitas inimkonna ohustatust Baski Kliimamuutuste Keskuse professor Unai Pascual. Ta lisas, et raportis esitatud teaduslikud tõendid inimkonna ja keskkonna seotusest on tugevamad kui kunagi varem – läbi on analüüsitud üle 15 000 teadusliku infoallika, mis kajastavad mitmekesisuse kadu enam kui 50 riigis – ja seda suurem ka selgus sellest, mis juhtub inimkonnaga keskkonna laastamise tagajärjel.

Populaarne

Tagasi üles