Uuring: inimkond on sekkunud pea kõigi suurte jõgede kulgemisse

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Rick Wilking / Reuters / Scanpix

Kaks kolmandikku maailma suurematest jõgedest on inimtegevuse tagajärjel kaotanud oma loomuliku voolusängi ja varasema liigirikkuse, selgub kõigi aegade kõige põhjalikumast ülevaatest.

Inimtegevusest – tammidest, kuivendussüsteemidest ja õgvendamisest puutumata jõgede arv on maailmas drastiliselt vähenenud. Viimased päris looduslikus olekus vooluveekogud asuvad inimasustusest kaugel – Arktikas, Amazonase vihmametsas ja Kongo nõos. Ülejäänute puhul on looduslik voolurežiim märgatavalt häiritud, mistõttu on ka sealne elusloodus paratamatult kannatada saanud, kirjutab New Scientist.

Juhtivas teadusajakirjas Nature avaldatud uuring pakub kõige paremat ülevaadet, mis maailma vooluveekogude kohta kunagi tehtud on. Kokku analüüsisid McGilli Ülikooli teadlaen Günther Grill ja kolleegid kümne aasta jooksul 300 000 jõe kohta käivaid andmeid, kontrollides muuhulgas satelliidipiltidelt käsitsi üle ka 25 000 tammi olemasolu.

Kokku on maailmas 246 jõge, mille pikkus ületab 1000 kilomeetri piiri. Neist vaid 90 voolavad veel terves pikkuses takistamatult ning nendest 90st kaheksa asuvad Amazonase madalikul.

Üks olulisemaid jõgede kahjustajaid on hüdroenergeetika tohutu areng. Eriti Hiinas on jõgedele ehitatud mitmeid võimsaid tamme, kuigi paisutamist tehakse mujalgi, tihtipeale kohalike kogukondade vastuseisust hoolimata.

«Tammide rajamine on peamine ülemaailmse jõgede terviklikkuse katkestamise põhjustaja ning sellel on jõe tervisele tihtipeale halvad tagajärjed, selgitas Grill New Scientistile.

Hinnanguliselt on inimkond rajanud maailma jõgedele kokku 2,8 miljonit tammi. Lisaks tammidele mõjutavad jõgede tervist aga ka niisutuskraavide rajamine ning erinevad vee ümberjuhtimise viisid. Uuringu juhi sõnul on jõgede tervis oluline, kuna sellest sõltub vooluvee võimekus kanda laiali toitaineid ja setteid, aga ka erinevaid liike. Arvestades jõgede väikest pindala ja suurt liigirikkust on nad ühed hinnalisemad ökosüsteemid. Samas on nad inimmõjudest eriti ohustatud.

Magedas vees toimub eriti kiire väljasuremine

Maailma jõgede, järvede ja muude väiksemate veekogude elustik on inimtegevusest eriti mõjutatud, kuna magevesi on inimkonnale teatavasti oluline ressurss, mis katab aga vähem kui ühe protsendi Maa pinnast.

Kui ühe ökosüsteemide käekäigu hindamise vahendi, Maailma Looduse Fondi koostatava Elava Planeedi Indeksi järgi vähenesid nii maismaa- kui ka mereelustik ajavahemikus 1970–2010 ligikaudu 39 protsenti, siis mageveeliikide puhul on sama näitaja koguni 76 protsenti.

Inimtegevusest mõjutamata mageveekogusid seetõttu peaaegu polegi – allikate ja nirede vett juhitakse pea kõikjal ümber, et niisutada põllumaid, kust jõuab jõgedesse omakorda mürkaineid. Lisaks kogub kõikjal aina hoogu keskkonnasõbralikuna reklaamitud hüdroelektrijaamade ehitamine, mis rikub aga täielikult kaladele vajaliku elukeskkonna.

Suur väljasuremine magevees

FOTO: graafika: Alari Paluots

Populaarne

Tagasi üles