Valitsus ei plaani teaduse rahastamise tõstmist 1 protsendini SKTst

Teadus- ja haridusminister Mailis Reps sai Vihula mõisas toimunud eelarvestrateegia arutelul teadlastelt isiklikult kätte pöördumise, milles rõhutatakse teaduse rahastuse tõstmise vajadust.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees/Scanpix

Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis äsja kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel. 

«Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKTst,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo pärast seda, kui valitsus saavutas põhimõttelise kokkuleppe aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve eelnõu kohta.

Aprillis andis loodav koalitsioon teada, et plaanib tõsta riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme vähemalt 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning toetada ettevõtjaid, kes teadusasutustelt teenuseid tellivad.

Võimuliit peab oluliseks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevusse, seisis Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna koalitsioonileppes.

«Eraldame osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega. Motiveerime teadlasi ja teadusasutusi panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse,» seisab leppes.

Võimuliit lubas ka kaasata Eesti Teaduste Akadeemia esindajaid riigile oluliste küsimuste langetamisel ning panna teaduse ja hariduse valdkonna ning erasektori koostöös Eesti liikmesuse maailma teaduskeskustes maksimaalselt tööle.

Koalitsioon lubab ka analüüsida Eestile olulistes valdkondades riiklikult tagatud õppelaenu süsteemi loomist, kus ülikooli lõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis.

Populaarne

Tagasi üles