Faktikontroll: kas tõesti pole Eesti kunagi nii palju teadusesse panustanud kui praegu? (37)

Eilsel valitsuse pressikonverentsil tõmbas enim tähelepanu rahandusminister Martin Helme oletus, et teadusleppe täitmise edasilükkamisest tõukunud protestide taga võib olla «punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu», kuid selle kõrval teatas Helme, et teaduse rahastamine on praegu üldse kõigi aegade rekordtasemel.

«Nii palju, kui Eesti riik annab praegu ja järgnevatel aastatel teaduse rahastuseks, pole Eesti riik kunagi andnud teaduse rahastuseks,» sõnas Helme täna, ning lisas hiljem: «Kui meil ikkagi reaalselt suureneb teaduse rahastus Eestis miljonites eurodes rekordtasemele, siis ma arvan, et see on selgelt poliitiline ažiotaaž siin mingisuguseid streike välja kuulutada või küünlaid kuhugi süütama minna. Ma ei tea, kas see on punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu või on seal midagi muud taga, aga see ei ole adekvaatne.»

Väide teaduse rahastamise rekordtasemest tekitas Postimehes küsimuse, et kuidas see võimalik on ja miks teadlased siis protesteerivad.

Küsisime selgitust Eesti teaduse rahastamist korraldavalt ja sellel silma peal hoidvalt Eesti Teadusagentuurilt. Tuleb välja, et absoluutarvudes on Helme väide tõene.

«Rahandusministri Martin Helme väide vastab tõele juhul, kui peetakse silmas absoluutsummasid ja mitte osakaalu SKTst. Samas tuleb lisada, et nii suur kui Eesti riigieelarve praegu ja järgnevatel aastatel on, pole see ka kunagi varem olnud,» selgitas Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Ta lisas, et lisaks ei kajastu sellises arvepidamises ka inflatsioon.

Inflatsioonile ja Euroopa struktuurifondide vähenemisele ongi aga protesteerivad teadlased tähelepanu juhtinud. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik tõi oma neljapäeval peetud kõnes välja, et nende faktorite mõjul toob riikliku teadusrahastuse tõstmata jätmine sisuliselt siiski kaasa teadusrahastuse vähenemise.