Uuring: koertel on inimestele nunnunäo tegemiseks spetsiaalsed lihased

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Caro / Olaf Jandke / Scanpix

Tõenäoselt arenesid kulmude tõstmiseks ja nunnu kutsikanäo tegemiseks vajalikud lihased koertel välja koos kodustamisega, kuna armsat nägu tegevad loomad sattusid valikueelisesse.

Koera ja hundi silmaümbruse lihaste võrdlus.

FOTO: Tim Smith / AP / Scanpix

Koerasõpradele on vast igati tuttav soe tunne, mis tekib, kui neljajalgne sõber suurte silmadega veidi nukravõitu pilgul otsa vaatab. Nüüd on grupp teadlasi näidanud, et see pilk on seotud meie kahe liig kokku kasvamise evolutsioonilise ajalooga. Välja käidud teooria kohaselt arenesid sellise näo esile manamiseks vajalikud lihased välja koos koerte kodustamisega – inimesed eelistasid enda kaaslasena just nunnunäoks võimelisi isendeid ja vastavad geenid ka levisid, kirjutab New Scientist.

Uurimisküsimus kerkis 2013. aastal, kui Portsmouthi Ülikooli teadlane Juliane Kaminski ja kolleegid filmisid koerte varjupaigas olevate loomade suhtlust inimestega ning üritasid kindlaks teha, millised koerte omadused uude koju pääsemist soosisid. Ainsa tõesti efektiivse moodusena kooruski välja kutsikanägu tegev kulmuliigutus. Hilisemates uuringutes on samad teadlased näidanud, et koerad kasutavad seda nägu just inimestega suheldes.

Nüüd aga jõudsid teadlased koerte uurimisel juba reaalsete anatoomiliste eripäradeni. Uuringu käigus lahkasid nad kuue koera ja kahe hundi surnukehasid, et teha kindlaks näolihaste täpne anatoomia. Tuli välja, et huntidel kutsikasilmade tegemiseks vajalikke lihaseid lihtsalt ei ole, samas kui kuuest koerast puudus see ainsana Siberi husky’l, kes on ka üks huntidega geneetiliselt lähimatest koeratõugudest.

Koera ja hundi silmaümbruse lihaste võrdlus.

FOTO: Tim Smith / AP / Scanpix

Seetõttu arvavadki Kaminski ja kolleegid, et tegemist peab olema võrdlemisi uue anatoomilise lisandusega, mis võis tekkida just seetõttu, et kutsikanägu inimestes hellasid tundeid esile kutsub. Nunnuma miimikata koerte eelistamine andis neile tõenäoselt eelise järglaste saamisel ning võimaldas selliste lihaste geenidel edukamalt uutesse põlvedesse edasi kanduda.

Uuring ilmus teadusajakirjas PNAS.

Populaarne

Tagasi üles