Teadlased avastasid Gröönimaa jää alt üle 50 järve

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Lucas Jackson / Reuters / Scanpix

Enne seekordset suuravastust oli Gröönimaalt teada vaid neli liustikealust järve.

Avastus on tähelepanuväärne, kuna laiendab märkimisväärselt meie teadmisi Arktika liustike iseloomu kohta. Nimelt on tänaseks teada ligi 470 Antarktika liustikujärve, millest suurim on koguni 250 kilomeetri pikkune. Seni suurim teadaolev Gröönimaa jääalune järv seejuures üle kuue kilomeetri ei ulatu ning järvi endidki oli sealt varem teada vaid neli, kirjutab BBC.

Nüüd on Gröönimaa teadaolevate jääaluste järvede hulk aga enam kui kümnekordistunud ning värske teadusuuringu alusel saame öelda, et järvesid on kokku koguni 54.

Sedalaadi järvede tekkel võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks võib maa sügavusest pärinev geotermaalenergia sulatada jääliustike alumisi kihte. Teine variant on, et liustiku ülakihtides toimuva sulamise tagajärjel tekkinud vesi voolab jääsügavustesse ning koguneb sealsetesse tühimikesse. Üht või teist pidi on sedalaadi järvede uurimine oluline, kuna võimaldab hinnata jäämandrite veesüsteeme ja nende sees toimuvaid liikumisi ning prognoosida ka kliimasoojenemisega jääkehades kaasnevaid muutusi.

Kümnete uute järvede avastamisest teatas grupp briti ja ameerika teadlastest ajakirjas Nature Communications, tuginedes ligi 500 000 kilomeetri läbilennul kogutud radariandmetele.

Avastatud järvedest väikseima läbimõõt on vaid 200 meetrit, pikimal aga 5,9 kilomeetrit. Kõik nad asuvad üsnagi stabiilses jääaluses keskkonnas. Kliima soojenemine võib aga tuua kaasa selle stabiilsuse kadumise ja välistatud pole ka järvede tühjaks voolamine. Mõne järve puhul on vee liikumist juba ka näha. 

Uuring ilmus teadusajakirjas Nature Communications.

Populaarne

Tagasi üles