Kliimamuutus ajab paiksed liigid liikvele

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nahkhiir.
Nahkhiir. Foto: Elmo Riig / Sakala

Elupaikade kadumine ja muutuv kliima on sundinud uut elukohta otsima ka liigid, kes on seni olnud paikse eluviisiga. Nende liikumise kiirusest sõltub, kas neil õnnestub vältida väljasuremist.


Tänavu suvel ajakirjas Science ilmunud uurimus koondas arvukalt uurimusi liikide asualade nihkumise kohta ning leidis, et keskmiselt liiguvad taime- ja loomaliigid aastas 1,8 kilomeetrit ekvaatorist kaugemale, et säilitada elutingimused, millega nad on harjunud.

«Meie uurimus näitab, et reaktsioon kliimamuutustele on kaks-kolm korda kiirem, kui seni arvatud,» sõnas uurimuse üks autor, Yorki ülikooli ökoloogiaprofessor Jane Hill.

«Esimest korda näitasime, et liigi levila muutumise määr on võrdeline sellega, kui palju on kliima selles piirkonnas muutunud,» märkis artikli peamine autor, Taiwani teadur I-Ching Chen. «Kliimamuutus sunnib liike liikuma pooluste poole ning kõrgematele asualadele.» Neid, kes ei suuda piisavalt kiiresti liikuda, ähvardab väljasuremine, hoiatasid teadlased.

Oktoobris samas ajakirjas ilmunud uuring näitab ajaloo põhjal, et sellist hirmud on igati põhjendatud. Vaadates 21 000 aasta tagust aega, mil kliima jääaja järel soojenema hakkas, näitasid teadlased, kuidas väljasuremiste määr oli kõrgem seal, kus tuli ellujäämiseks kiiremini liikuda.

Näiteks tänapäeva Kanadas või Põhja-Euroopas pole just sel põhjusel pea üldse endeemseid liike ehk selliseid liike, kes esinevad ainult seal. Laiadel tasandikel on kliima üldiselt ühetaoline, mis tähendab, et liik peab talle sobivama asuala leidmiseks läbima pika maa. See soosib näiteks linde ja nahkhiiri. Aeglasemad liikujad, teiste seas kahepaiksed ja roomajad, surevad suurema tõenäosusega välja.

Mägedes on lihtsam, seal tuleb vaid mäekülge pidi üles liikuda. Troopikas on kliima kõige ühtlasem, sellepärast on seal ka liigirikkus kõige suurem.

«Tuleb meenutada, et linnud on evolutsiooniliselt paiksed ja rändurid on neist teinud külm kliima,» tõi oma valdkonnast näite linnuteadlane Margus Ellermaa, «sest lendamine ja ränne nõuab lindudelt väga palju kulusid.»

Ökoloog Martin Wikelski leidis, et ka nende, uute rännete puhul on kasulik koguda infot saatjate paigutamisega isenditele. «See aitab mõista, kuidas uued ränded tekivad ja mida see tähendab maastiku terviklikkusele.»

Teadlased rõhutavad, et nüüd on tähtis tagada asualad, kuhu loomad saavad kliimamuutuste eest liikuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles