Uuring: Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega kaasnes tohutu kasvuhoonegaaside vähenemine

FOTO: Vladimir Perventsev / Sputnik / Scanpix

90ndatel toimunud märkimisväärse süsinikuheitmete vähenemise peamiseks põhjuseks peavad värske uuringu autorid majandusraskustest tingitud liha söömise vähenemist.

Statistika näitab, et enne Nõukogude Liidu kollapsit tarbisid selle kodanikud keskmiselt 27 protsenti rohkem liha kui lääneeurooplased. Sellele suurele šašlõkipeole andis tõsise löögi 1990ndate majandusraskuste periood ja kolhoosisüsteemi kokku varisemine, mille käigus jäi ligi kolmandik põllumajandusmaast kasutuseta.

Nüüd on teadlased võtnud kokku nende muutuste kliimamõju. Vastavalt teadusajakirjas Environmental Research Letters ilmunud uuringu tulemustele kaasnes nõukogude põllumajanduse kokkuvarisemisega vahemikus 1992–2011 ligikaudu 7,6 miljardi tonni süsihappegaasi-ekvivalendi suurune kasvuhoonegaaside heitmete vähenemine. Oma mastaabilt on see võrreldav ligikaudu veerandiga Amazonase vihmametsa hävitamise tagajärjel tekkinud heitmetega. Hetkel paiskab Venemaa aastaga atmosfääri umbes 2,5 miljardit tonni süsihappegaase, kirjutab Nature.

Kasvuhoonegaaside heitmed saavutasid oma miinimumi aastal 2000, mil aastane karjakasvatusest pärinev süsihappegaasi heitmete kogus jõudis vaid umbes 0,27 gigatonnini aastas. Võrdluseks – tipphetkel 1989. aastal oli aastane heitmete hulk peaaegu 0,54 gigatonni. Majandusliku seisu paranemisega on aga kaasnenud ka heitmete taseme uus tõus. Muu hulgas on kasvanud ka veiseliha importimine Lõuna-Ameerikast, kus loomakasvatusega kaasneb tihtipeale ka vihmametsade hävitamine.

Tänapäeval panustab loomakasvatus inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest kokku 14,5 protsenti ning kõige suurema panuse sellest annab omakorda veisekasvatus.

Populaarne

Tagasi üles