Tehnikaülikooli uue põlvkonna tudengisatelliit Koit startis täna hommikul edukalt

Copy
Tudengisatelliit.
Tudengisatelliit. Foto: Agu Leinfeld, AS Datel

Täna hommikul kell 8.41 startis tehnikaülikooli uue põlvkonna tudengisatelliidiga Koit rakett Sojuz Vostotšnõi kosmodroomilt Maa orbiidile. Tehnikaülikooli teise satelliidi Hämarik lennutab kosmosesse kanderakett Vega sügisel Prantsuse Guajaanast.

Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on kosmoses teaduslike katsete tegemine suur väljakutse igale ülikoolile.

«Koit ja Hämarik on unikaalse teadusprogrammiga satelliidid, mis katsetavad muuhulgas kosmosedokumentide digiallkirjastamist. Niisugused projektid inspireerivad noori mõtlema ja tegutsema tõeliselt suurelt. Sarnaselt meie Iseauto projektiga loovad ja kujundavad ka Koit ning Hämarik Eesti tulevikku,» sõnas rektor Jaak Aaviksoo.

Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoni sõnul on Koit ja Hämarik uue põlvkonna tudengisatelliidid.

«Kõige tähtsamaks ja innovaatilisemaks katseks on niivõrd väikesel satelliidil kõrgsagedusliku andmeside kasutamine. Satelliidil on väike x-riba raadiosaatja ning sellele on Maal kuulajaks seatud suur 5-meetrise diameetriga kõrgsageduslik paraboolantenn TalTechi Mektorys. Teiseks oluliseks testiks on tõrkekindla arvuti-arhitektuuri katsetamine, mis peaks kosmoses radiatsioonist tulenevatest arvutusvigadest hoolimata suutma edasi töötada,» selgitas Gordon.

Koidu ja Hämarikuga saab teha kosmosest detailseid värvipilte Maast ja nende piltide abil maakera kaardistada.

«Saame jälgida detailsemalt mingis piirkonnas toimuvaid muutusi, näiteks geoloogilisi protsesse või ilmastikunähtusi. Lähi-infrapuna ja värvikaamerad annavad võimaluse jälgida taimestikku ehk seda, kui heas eluvormis on taimed mingis piirkonnas – kas nad kasvavad jõudsalt või on kuivanud,» lisas Gordon.

Pärast Eesti esimest, Tartu Ülikooli ja Tehnikaülikooli ühisprojektina valminud satelliidi EstCube-1, on viimase viie aasta jooksul, mil TalTechis on oma tudengisatelliidiga tegeletud, projektis kaasa löönud üle 200 inimese, täna on sellega seotud 50 inimest. Projektis osalevad lisaks inseneridele veel ka majanduse ja teiste valdkondade tudengid ja õppejõud.

Satelliitide tõenäoline eluiga on 2-3 aastat, nende suurus on 10x10x10cm ning selle piiratud ruumi sees on raadio, akusüsteem, asendikontroll, kaamerad, pardaarvuti ja päikesepaneelid. Mõlemad satelliidid viivad digitaalsel kujul kosmosesse ka Peep Sarapiku laulu «Ta lendab mesipuu poole».

Kuna vaakumis helilained ei levi, siis laulu kosmoses kuulata ei ole võimalik, kuid selle tarbeks on kavas ehitada koolidesse üle Eesti satelliitside vastuvõtjad, kust saaks laul kinni püüda ning taasesitada.

Teise satelliidi Hämarik start Kourou kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas on kavas 5. septembril 2019 kell 4.45 Eesti aja järgi. Hämariku viib orbiidile kanderakett Vega, mille tarvis sõlmiti möödunud aastal leping Itaalia ettevõttega SAB Launch Services Srl.

Tudengisatelliitide projekti viib Tehnikaülikool ellu koos kosmosevaldkonnas tegutseva Eesti IT-ettevõttega Datel. Tudengisatelliidi projekti toetavad veel AS Telegrupp, CGI Eesti, Lennuliiklusteeninduse AS, Mediq Eesti, Stoneridge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles