• Kuidas ameeriklased 50 aastat tagasi võitsid võidujooksu kuule.
  • 25 sekundit lahutasid Apollo 11 missiooni nurjumisest.
  • President Nixonil oli valmis kõne ka meeskonna kuul hukkumise puhuks.
  • Otseülekannet vaatas üle kogu maailma umbes 600 miljonit inimest.

50 aastat tagasi, tollal Eestis kehtinud Moskva aja järgi kell 5.56, seisis 38-aastane Neil Armstrong Kuu-maanduri Eagle trepi alumistel astmetel ja katsus ettevaatlikult jalaga tolmust pinda, mida ükski inimene polnud kunagi puutunud. Täitumas oli üks inimajaloo suuremaid teaduslikke ja tehnilisi saavutusi ning õige pea sai Apollo 11 komandöri ühest väikesest sammust tohutu hüpe inimkonnale. Kuid kõik see ei pidanud alguses sugugi niimoodi minema.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Kui president John F. Kennedy 1962. aastal oma kuulsa mehitatud Kuu-missiooni lubava kõne pidas, oli Nõukogude Liit kosmosevõidujooksus selgelt eelisseisus. Esimesed ameeriklastest Kuu-külastajad oleksid kuulsa kolmiku Neil Armstrongi, Buzz Aldrini ja Michael Collinsi asemel võinud olla ükskõik kes Apollo programmi paljudest pilootidest. Tõenäoselt oleks komandöri toolis istunud hoopis Apollo 1 tulekahjus traagiliselt hukkunud Gus Grissom. Tragöödia, milles hukkusid lisaks Grissomile ka Ed White ja Roger Chaffee, lükkas aga kogu Apollo programmi pea 20 kuu võrra edasi, nii et ka Kennedy lubatud «kümnendi jooksul» Kuule jõudmine tundus aina ebatõenäolisem.