Galerii: «Admiral Bellingshausen» avastas natsi-saksa kuurortsaart (1)
Spontaanne otsus teel Kieli Rügeni saarel peatus teha andis Antarktika-ekspeditsiooni liikmetele ootamatu sissevaate nii natsi-saksamaa kui ka Saksa DV ajalukku.
Rügeni saar, Sassnitz 24.05-25.07
«Admiral Bellingshauseni» mereretke tosinas päev tõi meie väärika aluse algselt planeerimata sadamasse Sassnitzi Rügeni saare idarannikul. Otsus pikal etapil Kieli siia sisse põigata sündis spontaanselt ning pälvis meeskonna üldise heakskiidu. Umbes ööpäeva pikkune reis Gdanskist mööda Läänemere lõunaosa möödus peaasjalikult nukralt õitsvaid vetikaid silmitsedes.
Pooleteise päevane peatumine ja selle pindalalt umbes Hiiumaa suuruse saare nägemine rikastas paljude meeskonnaliikmete teadmisi olemasolevast ja kunagi olnust.
Oma maaliliste, kuni 161 meetri kõrgusele ulatuvate kriidikaljude ja pehme kliima poolest tuntud Rügen oli Saksamaa lõhestumise aegu kommunistliku Saksamaa DV saar, mis peaasjalikult oma riigi seltsimehi suviste puhkuste aegu võõrustas. Naabruses asuv tilluke Vliem oli tavakodanikele sootuks suletud SDV kommunistliku partei juhtkonna, sh. Erich Honeckeri suveresidentsina.
Sassnitz on täna kaldal ja mäel asuv tüüpiline kuurortlinnake ühes ütlemata viisaka jahisadamaga, kus «Admiral Bellingshausen» oma 27,5 meetri kõrguse grootmastiga selgelt teisi aluseid ületas ning üsna mitmest linna punktist hästi märgatav oli.
Osa meeskonnaliikmeid, teadusajaloolase Erki Tammiksaare eestvedamisel otsustas osa päikeselist neljapäeva kasutada retkeks mõne kilomeetri jagu lõuna poole, kus paikneb Prora koloss. Sellist nimetust kannab piki Rügeni idarannikut enam kui neljakilomeetrine elumajade ja muude hoonete katkematu rivi. See on mälestusväärne arhitektuuriline jälg aastatest 1936-1939, kui toona riiki valitsenud kolmanda Reichi ideoloogia arvas heaks hoolitseda oma kodanike ja nende heaolu eest ka arhitektuuris parimal moel. Praktikas nägi see ette «tüüpilise saksa perekonna» eluruumi loomise puhkuste ajaks. Mahuks planeeriti eluasemed kuurortis 20 000 inimesele. Üks tüüpiline eluase nägi ette töölisperekonnale (ema, isa ja kaks last) kahte 12,5 m2 tuba ühes kaheinimese voodi ja valamuga. Tingimata vaatega merele. Muud sanitaarruumid olid kommunaalsed ehk ühised ja paiknesid teisel pool koridori.
Mastaapne plaan jäi natsi-Saksamaa muude huvide ja tegevuste tõttu 1939. aastal pooleli. Ida-Saksamaa aegu seisid gigantsed tondilossid suures jaos tühjana, mõned neist teenindasid DDRi sõjaväelasi. Nüüdsed võimud on asunud hooneid tasapisi üles vuntsima ning erinevat tüüpi majutusasutusteks korrastama.
Seoseid Eestiga, küll väga kaudseid leidsime ka Sassnitzist. V.I. Lenini bareljeefi, mis oli pühendatud NSVL looja naasmisele eksiilist 1917. aastal, kui revolutsionäär sõitis kodumaale riigikorda pöörama ning peatuse ka Sassnitzis tegi. Sama retke käigus läbis Lenin põgusalt ka Eestit. Teise põneva ühenduse andis kätte kõiketeadev internet: Sassnitzi üks sõpruslinnu on täna meie naabruses asuv ja Kuressaares sündinud mehe nime kandev Kingisepp. Äsja saabunud proviandimeeskond tõdes rõõmsalt, et leidis kohalikust poest Tallinna sprotte. Seegi väga tore seos.
Laevapere kuldsemad käed mehaanikud Karmo ja Uku ning reisikroonik CJ sisustasid kena päeva laevas peenemat ja laevale tarvilist näputööd tehes ning kapten Meeliselt aiva kiitust pälvides. Ees ootab Kiel, kus laupäeval toimub me retke Euroopa osa üks tähthetki – Admiral Bellingshauseni ja tema tublide kaasaegsete kaasmaalaste tegevusele pühendatud konverents.
madrus Timo Tarve (KUKU raadio)