Siberi metsatulekahjud ähvardavad Arktikat katastroofiga

Metsapõleng Siberis.

FOTO: Kirill Kuhmar / TASS / Scanpix

Tohutud metsatulekahjud Siberis on tavapärased, kuid tänavu on põlengud jõudnud mastaabini, mis tekitavad hirmu nende pikaajalise mõju pärast Arktikale.

Esmaspäeval süttis Siberis 3,2 miljoni hektari jagu maastikku, mis keskkonnakaitsjate sõnul võib viia Arktika sulamist kiirendava katastroofini. Põlengud algasid Sahha, Krasnojarski ja Irkutski piirkonnas, teatasid ametivõimud.

Tulekahjude põhjuseks toodi kuivad äikesetormid keset üle 30-kraadist soojust ning nende levikule aitas kaasa tugev tuul, teatas Vene metsandusamet.

Põlengutest lähtuv suits ei ole mõjutanud ainult väikeasustusi, vaid ka suurlinnu Lääne-Siberis ja Altai regioonis, aga ka Tšeljabinskit ja Jekaterinburgi Uuralites. Samuti on need häirinud lennuliiklust.

Pühapäeval levis suits ka Kasahstani. Saasteosakeste kontsentratsioon ületab normi mitmes linnas, nende seas Nur-Sultanis, teatas Kasahstani meteoroloogiateenistus.

Lisaks terviseohule hoiatavad keskkonnaaktivistid, et põlengud võivad mastaabi tõttu kiirendada kliimasoojenemist. «Metsapõlengud riigi idaosas ei ole enam ammu kohalik probleem,» teatas Greenpeace'i Venemaa haru. «Sellest on saanud keskkonnakatastroof, millel on tagajärjed tervele riigile.»

Greenpeace'i teatel on sel aastal ära põlenud juba 12 miljoni hektari jagu metsa, mis on toonud kaasa märkimisväärse süsihappegaasi emissiooni ja vähendanud metsade võimekust siduda süsihappegaasi ka tulevikus.

«Lisaks sellele on probleem, et langev süsi teeb jää või lume tumedamaks ja vähendab selle peegelduvust, neelates veel enam soojust,» teatas Maailma Meteoroloogia Organisatsioon (WMO).

NASA teadlased postitasid ka satelliidipilte Arktiliste aladeni jõudnud suitsupilvedest.

Greenpeace Russia ekspert Grigori Kuksin ütles, et süsi ja tuhk kiirendab Arktilise jää ja igikeltsa sulamist, mis omakorda laseb atmosfääri veelgi kliimat soojendavaid gaase.

Kuksin nimetas põlengute kliimamõju väga tõsiseks. «See on võrreldav suurlinnade emissiooniga,» märkis ta. «Mida rohkem põlengud kliimat mõjutavad, seda rohkem luuakse tingimusi uuteks ohtlikeks põlenguteks.»

Greenpeace algatas petitsiooni, kus nõutakse, et Vene ametivõimud teeks maastikupõlengute kustutamiseks enamat.

Keskkonnakaitsjad nendivad aga, et Venemaal ei ole raha, et põlenguid kontrolli alla saada.

Suurem osa põlengutest on eraldatud ja raskesti ligipääsetavates piirkondades ning ametivõimud otsustavad neid kustutada ainult siis, kui hinnanguline kahju ületaks operatsiooni kulusid, ütlevad eksperdid.

Kuksini sõnul ei ole Vene ametnike jaoks kauged põlengud prioriteet, kuid ta ütles, et asi peaks muutuma. «Meil on vaja plaani ja me peame eraldama ressursse. Selle asemel jätkame raha säästmist ja väidame, et see oleks «majanduslikult ebapraktiline»,» rääkis ta.

Populaarne

Tagasi üles